Statistikaameti kolmapäeval kiirhinnanguna avaldatud andmetel vähenes teises kvartalis SKP aastases võrdluses 1,7 protsenti, kvartalivõrdluses aga kasvas 0,2 protsenti.

"Tööstustoodangu mahu ning ka kaupade ja teenuste ekspordi langused teise kvartali kahel esimesel kuul taandusid. SKP arvestuses üsna suure mõjuga olevate käibemaksu ja aktsiiside laekumine suurenes püsivhindades umbes samas tempos nagu esimeses kvartalis, samas, SKP-s arvestatakse maksud ühe kuu nihkega. Maksudelaekumiste tõusule on muuhulgas aidanud kaasa maksumäärade kergitamine," märkis Mertsina pressiteates.

Kuigi majanduse üldine kindlustunne on sel aastal eelmise aasta põhjast veidi paranenud, on see ökonomisti sõnul pikaajalise keskmise suhtes jätkuvalt väga nõrk. See käib ka majapidamiste kindlustunde kohta. Nii ei näidanud teises kvartalis jaekaubanduse müügimaht veel paranemist vaatamata sellele, et inflatsiooniga kohandatud netopalk ehk ostujõud kasvab juba möödunud aasta keskpaigast.

Euribori langus leevendab Mertsina sõnul küll laenuvõtjate kohustusi, kuid kuna laenulepingud on valdavalt 6 kuu Euribori järgi, siis toimub see viitajaga. Samas kompenseerivad tähtajalistele hoiustele makstavad intressid osaliselt majapidamiste laenukulu.

"Aasta esimesel poolel vähenes Eesti SKP 1,9 protsenti. Samas tuleks arvestada, et augusti keskel avaldab statistikaamet revideeritud SKP aegread ning augusti lõpus täpsustatud kvartali arvestuse, mis võivad tänast SKP kiirhinnangut muuta. Kuigi me ootame aasta teisel poolel Eesti majanduse paranemist ja kvartali võrdluses kasvu, jääb SKP aastat tervikuna vaadates langusesse," prognoosis ökonomist.

Eesti majanduse kosumist selle aasta teisel poolel toetavad tema sõnul nii sise- kui välisnõudluse mõningane suurenemine. "Kuigi Euroopa Liidu, kuhu läheb ligi kolmveerand Eesti kaupade ja teenuste ekspordist, majanduskasv on sel aastal tasapisi paranenud, on meie suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa – majandused veel nõrgad," nentis Mertsina.

Majapidamiste reaalpalk küll tõuseb, kuid tarbimise jaoks saab ökonomisti hinnangul määravamaks nende kindlustunde paranemine. "Uued maksutõusud võivad aga majapidamiste ja ettevõtete kindlustunde oodatud paranemisele vastu töötada, millel oleks omakorda negatiivne mõju majandusaktiivsusele. Maksuküüru kaotamine ja maksutõusud järgmisel aastal annavad löögi majapidamiste netopalga reaalkasvule, mis pidurdab tarbimist. Kuna eratarbimine on ligi pool Eesti SKP-st, siis on sellel ka negatiivne mõju kogu majandusele," tõdes Mertsina.