Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 8 protsenti vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenes ehitusmaht 5 protsenti, teatas statistikaamet.

Ehitusmahtu pidurdas hoonete ehitusmahu langus ning toetas rajatiste ehitusmahu kasv – hooneehitus langes teises kvartalis 9 protsenti, rajatiste ehitus kasvas 5 protsenti aastases võrdluses,

ütles Rõbinskaja pressiteate vahendusel.

Ta märkis, et kuivõrd hooneehituse osakaal moodustas teises kvartalis ligi 70 protsenti koguehitusest, oli hooneehituse mõju ehitusmahtude langusele suur. "Vaatamata langusele olid mahunumbrid endiselt kõrged, kuna aastatel 2017–2018 oli ehitusmahu kasv väga tugev ja ulatus keskmiselt üle 20 protsendi," lisas ta.

Kui esimese kvartali ehitusmahtudele ei olnud ökonomisti sõnul kriisi mõju veel avaldunud, on teise kvartali ehitusmahtude languse üheks põhjuseks märtsis alanud koroonaviiruse levik ja sellega võitlemiseks kehtestatud majanduspiirangud, mis mõjutas ettevõtete kindlustunnet ning uute ehituslepingute sõlmimist.

Rõbinskaja tõi välja, et Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes viiruse leviku ja piiride sulgemise tõttu teises kvartalis aastaga 45 protsenti. Kui eelmisel aastal oli välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus keskmiselt 8 protsenti, siis teises kvartalis moodustasid välismaal tehtud ehitustööd vaid 5 protsenti.

Kuigi ehitusettevõtete kindlustunne on aprilli põhja läbinud ja suvekuudel mõningal määral paranenud, on see ökonomisti sõnul veel endiselt nõrk. "Ehitusettevõtete hinnangul piirab ehitustegevust peamiselt ebapiisav nõudlus. Ehitusprojektid kestavalt üldjuhul pikemat aega, mistõttu jätkub ehitustöö olemasolevate lepingute alusel, uusi lepinguid on koroonakriisi algusest lisandunud aga vähem," nentis ta.

Seetõttu jõuavad kriisi suuremad mõjud ehitussektorisse viitajaga ning edaspidi jääb ehitussektori käekäiku mõjutama majanduse taastumise kiirus. "Võrreldes kevadega ei ole ehitusturu väljavaade oluliselt muutunud. Kuigi taastumine majanduslangusest on toimunud kiiremini kui seda maikuus ootasime, siis sel aastal majandus kasvuni veel ei jõua," lisas ta.

Rõbinskaja märkis, et samuti püsib risk, et majanduse praeguse taastumiskiiruse seab ohtu viiruse laiem levik. Majanduslikult ebakindlal ajal lükkavad erasektori ettevõtted tema sõnul oma investeerimisotsuseid pigem edasi, mistõttu uusi ärikinnisvara projekte on alates varakevadest lisandunud vähem ning see mõjutab ehitussektori mahtusid negatiivselt. Samas nentis ta, et riigi planeeritavad investeeringud võivad ehitussektorit toetama jääda.

Teises kvartalis valmis 20 protsenti rohkem eluruume kui aasta tagasi ehk pea 2200 eluruumi. Viimati oli valminud eluruumide arv panga ökonomisti sõnul sellest suurem vaid 2007. aasta lõpus. Ehituslube väljastati teises kvartalis 2 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal.

"Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate uute korterite laojääk on teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga veidi suurenenud. Mitmed planeeritavad uusarendused, mis eriolukorra ajal olid ootele pandud, on nüüdseks taas käivitatud," sõnas Rõbinskaja.

Nõudlus korteriturul on aprilli põhjast suvekuude jooksul mõnevõrra paranenud, kuid tehingute arv jääb veel aastatagusele ajale alla. "Juulis langes tehingute arv Tallinna korteriturul 19 protsenti võrreldes eelmise aastaga ning kuigi august veel kestab, jääb tehingute arv tõenäoliselt ka augustis aastatagusega võrreldes samas suurusjärgus madalam," ütles Swedbanki ökonomist.

Ta märkis, et vähenenud nõudluse tõttu võivad hinnad aasta teises pooles teatud määral langeda. Samas jääb langus Swedbanki hinnangul mõõdukaks ja lühiajaliseks, kuna võrreldes eelmise kriisiga oli enne koroonakriisi nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul paremas tasakaalus ning kinnisvarahindade tõus on püsinud heas kooskõlas palgakasvuga, tänu millele on ka inimeste võlakoormuse kasv püsinud enne praegust kriisi mõõdukas.

Rõbinskaja sõnul on pärast eriolukorra lõppemist majapidamiste säästud tugevat kasvu jätkanud, mis on võimaldanud raskemaks ajaks puhvreid koguda, kuid säästude jaotus on ebaühtlane.

"Kuigi üldine majanduse kindlustunne on peale eriolukorra lõppu taastunud, ei ole majapidamiste kindlustunne suvekuude jooksul paranenud. Teisel poolaastal peaks tööpuudus mõnevõrra suurenema ning aasta kokkuvõttes ootame palgakasvu aeglustumist. See kõik jääb nõudluse taastumise kiirust sel aastal pidurdama. Intressimäärad püsivad madalad veel pikalt, mistõttu laenamine püsib soodne," nentis ökonomist.