"Kuigi selle aasta esimese viie kuu jooksul suurenes jaemüügi käive eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7 protsenti, on jaemüügi kasumlikkus madal. Jaekaubandusettevõtete kasumi osakaal käibes on viimastel aastatel vähenenud. Selle taga on osaliselt tööjõukulude kiire kasv. Tööjõukulud moodustavad kogukuludest kümnendiku," ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik pressiteates.

Swedbanki uuringu järgi oli ligi kolmandikul ettevõtetest mõni kahjumiga töötav pood. Selle aasta esimese kvartali finantstulemused olid aga mõnevõrra eelmistest aastatest paremad. Erinevalt viimasest kolmest aastast kasvas käive Elmiku sõnul kuludest kiiremini. See tõi kaasa kasumlikkuse paranemise.

Kaupmeestepoolne juurdehindlus on statistikaameti andmete järgi mitte-esmatarbekaupade müüjatel oluliselt suurem kui toidu ja mootorikütuste müüjatel. Jaemüügi juurdehindlus on väikseim mootorikütuste müüjatel ja suurim rõivaste ja jalanõude müüjatel, kus sesoonsus ja muutlik ilmastik tähendavad pikka müügiperioodi. "Suurem juurdehindlus ei tähenda aga paremat kasumlikkust," märkis Elmik.

Rõivaste ja jalanõude poodides on kasumi osakaal käibes statistikaameti andmete järgi erinevate kaupluste hulgas üks väiksemaid. 2016. aastal oli kasumlikkus kõige madalam apteekide, rõivaste ja jalanõude poodide, supermarketite ja tanklate hulgas. Kasumlikkus oli kõrgem e-kaubanduses, kus on väiksemad kulud, ja teistes spetsialiseeritud kauplustes, kus konkurents on ilmselt väiksem kui näiteks supermarketite turul.

Rõivaste ja jalanõude hinnad on üks väheseid kaubagruppe, kus Eesti keskmine hinnatase ületab Eurostati andmete järgi Euroopa Liidu keskmist. Teiste kaupade puhul jäävad Eesti jaemüügi hinnad enamasti Euroopa Liidu keskmisest allapoole. "Jaemüügi hinnad on Eestis ostujõuga võrreldes suhteliselt kõrged tänu sellele, et hulgimüügihinnad on tänu väikestele müügikogustele kõrged ja kulud suhteliselt suured seoses võrdlemisi suurte müügipindade ja poodide pikkade lahtiolekuaegadega," sõnas Elmik.

Jaemüügi turul toimuvad Elmiku sõnul mitmed muutused. Tarbijate eelistused ja võimalused muutuvad. Sissetulekute kasvades väheneb ostukorvis esmatarbekaupade osakaal ja kasvab meelelahutusele ja hobidele kuluv osa. Jaemüügist moodustavad 40 protsenti supermarketid, neile järgnevad mootorikütuse müüjad ja seejärel majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide poed.

Jaekaubanduse turul konkurents tiheneb. Ühelt poolt aeglustub sel aastal nõudluse kasv, kuna palgasaajate reaalse ostujõu kasv on varasemast aeglasem, sest palgakasv aeglustub ja hinnad tõusevad kolmeaastase vaheaja järel. Teiselt poolt on erinevate kaupade ja teenuste pakkumine suurenenud. Jaemüügi müügipind on kasvanud.

"Tallinnasse plaanitakse mitut uut suurt kaubanduskeskust. See võib jaemüüjate jaoks tähendada ühelt poolt küll rendihindade langust, aga teiselt poolt võib kahjumlike poodide arv kasvada, kui rendileping ei võimalda vähempopulaarsest piirkonnast või keskusest lahkuda. E-kaubanduse kiire kasv teravdab konkurentsi veelgi," prognoosis Elmik.