Swedbank prognoosib teisipäeval avaldatud Läänemere piirkonna majandusülevaates selle aasta majanduskasvuks 2,6 protsenti ning tuleval aastal 3,7 protsenti, teatas BNS.
Augustis prognoosis pank Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks kolm protsenti ja tuleval aastal neli protsenti. Varasemalt prognoositu korrigeerimise tingisid septembris avaldatud uued SKP andmed, mis näitasid sügavamat langust ning kiiremat taastumist, kui esialgu arvati. 2014. aasta kasvuprognoose ei muudeta.
Selle aasta inflatsioon on panga prognoosi kohaselt neli protsenti, tuleval aastal 3,1 protsenti ning 2014. aastal 2,7 protsenti. Möödunud aastal oli inflatsioon viis protsenti.
Jooksevkonto puudujääk peaks panga hinnangul sel aastal olema 0,1 protsenti, tuleval aastal jääb jooksevkonto tasakaalu ning 2014. aastal langeb taas 0,5 protsendiga puudujääki. Möödunud aastal oli jooksevkonto 2,1 protsendiga ülejäägis.
Eesti riigieelarve jääb sel aastal 1,2 protsendiga puudujääki, tuleval aastal 0,6 protsendiga puudujääki ning jõuab2014. aastal ühe protsendiga ülejääki, prognoosib pank. Möödunud aastal oli eelarve 1,1 protsendiga ülejäägis
Majandusülevaate andmeil hakkab ekspordi asemel kasvu vedama sisenõudlus. Paranevad väljavaated tõstavad tuleval aastal majanduskasvu 3,7 protsendini ning 2014. aastal 4,3 protsendini. Eratarbimine, mis on jätkuvalt alla kriisieelse taseme, jääb kogu prognoosiperioodi vältel stabiilsele 3-4 protsendi tasemele.
Sisenõudlus hakkas taastuma möödunud aasta lõpul, suuresti avaliku sektori investeerimisprojektide suure hulga tõttu. Eratarbimise kasv selle aasta alguses aeglustus, ent paranenud tööturutingimustes on oodata stabiilse kasvu jätkumist.
Poliitiliselt stabiilses keskkonnas püüab valitsus saavutada eelarvetasakaalu ning asendab otseseid makse järk-järgult kaudsete maksudega, selgub majandusülevaatest. Kriisiaastatel tõusnud maksukoormust plaanib valitsus vähendada aktsiisi- ja keskkonnamaksude tõstmise ning töötuskindlustusmakse ja tulumaksu langetamise abil.
Ehkki eurokriisiga seoses võetud kohustused kasvatavad riigivõlga, jääb see siiski üheks Euroopa Liidu (EL) madalaimaks. Möödunud aastal moodustas Eesti riigivõlg 6,1 protsenti SKP-st, eurokriisi lahendamisega seoses võetavad kohustused tõstavad selle järgnevatel aastatel aga ligi kahekordseks.
Soodustamaks kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade loomist, on 2014. aastaks kavandatud seada üle 4000 euro suurustele kuusissetulekutele sotsiaalkindlustusmakse ülempiir.
Mõningad ühekordsed tegurid viivad eelarve sel aastal defitsiiti, ent 2014. aastaks on siiski oodata ülejääki, kuna kulutused on hoitud kontrolli all. Siiski võib kasvav avaliku sektori palganõudlus tekitada probleeme. Avaliku sektori palkade tõstmine on olnud ka hiljutiste ja tulevaste väikesemahuliste streikide põhjuseks.
Kuigi mitmed välisettevõtted on osa oma tegevusest kolinud Eestisse ning mitmed soovivad seda tulevikus teha, võib ebasoodne tööturu areng ning kvalifitseeritud tööjõu puudumine mõjutada tulevaste investorite otsuseid. Kvalifitseeritud tööjõupuudus on eriti terav tööstus-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervishoiu- ning ehitussektoris. Välistööjõu kasutamist piiravad aga konservatiivsed immigratsiooniseadused ning bürokraatlikud probleemid.
Möödunud aasta teises pooles positiivseks pöördunud reaalpalkade kasvu mõjutasid eelkõige sektorid, kus kvalifitseeritud tööjõu puudus on kõige suurem. Suurenevad tööjõukulud osutavad aga tööturu kasvavale mittevastavusele.
Ehkki üldine õigus- ja ärikeskkond on mõnevõrra halvenenud, püsib Eesti Läänemere piirkonna indeks jätkuvalt võrdlemisi kõrgel 7,4 punkti tasemel, mis asetseb vahetult pärast Saksamaad.
Indeksi taset põhjendab pank paranenud tööturutingimuste ning innovatiivse keskkonnaga. Eesti tööturg on paindlik, tööjõu voolavuse kulud võrdlemisi madalad ning ametiühingute vähesus hoiab palgad madalad. Innovatsioonikeskkonna paranemisele on eelkõige kaasa aidanud kiiresti kasvanud iduettevõtete arv, väiksemad eraalgatused ning erasektori koostööprojektid.
