Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla sõnul oleks maailmamajanduse ebakindlust arvestades pigem hea, kui tarbimise kasv ka eelolevatel kuudel ja kvartalitel jääks kooskõlla sissetulekute ja tööhõive arengutega.
"Majanduse üldisel tasemel oleks pigem eelistatum likviidsuspuhvrite hoidmine eraisikute poolt kui tarbimises täiendava vindi peale keeramine. See oleks heaks tasakaaluks, kui näiteks seoses osalemisega Euroopa kriisiabimehhanismides peaksid valitsussektori puhvrid vähenema," vahendas BNS Tamla kommentaari.
Tamla sõnul on jaemüügimahud jõudnud tagasi 2006. aasta lõpu võrreldavatele tasemetele. Samas võib täheldada olulist erinevust tarbimise katteallikates: näiteks oli kuue aasta eest tarbimislaenude väljastamine enam kui kolm korda aktiivsem. "Täna seevastu on isegi vaatamata kõigi aegade rekordmadalatele hoiuseintressidele eraisikute pangahoiused aegade kõrgeimad," lisas ta.
Alates selle aasta esimese kvartali lõpust on jaemüügi aastased kasvunumbrid olnud väga kitsas vahemikus. "Ajaloos annab jaemüügi aastakasvu püsimist nii stabiilsel tasemel otsida. Septembri kohta seni laekunud info põhjal võis arvata, et jaemüügi aastakasv teeb läbi väikese aeglustumise. Septembris rahunes oluliselt uute autode registreerimine – aastakasv kukkus sisuliselt nulli – ning peale suurt hüpet augustis oli ka käibemaksu laekumine mõnevõrra tagasihoidlikum," selgitas Tamla.
Statistikaameti teatel kerkis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük tänavu septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades seitse protsenti. Alates tänavu märtsist on jaemüügi kasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsinud 6–9 protsendi piires. 2012. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 364,9 miljonit eurot.
Võrreldes augustiga vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades seitse protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes septembris müük eelmise kuuga võrreldes protsendi võrra.
