"Kui rääkida süüdistustest, mis tulid teatud inimete nimesid välja käies, siis ma olen kindel, et Eesti prokuratuur teeb head tööd, nad on algatanud kriminaalmenetluse ja sealt me saame mingi aja jooksul vastused," ütles Tõniste Vikerraadio saates Uudis+.

Danske Bank avaldas 19. septembril, et on Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat, need avaldused on liidetud juba käimas oleva kriminaalmenetlusega; panga eksjuhtide Aivar Rehe ja Ivar Pae suhtes BNS-i andmetel kriminaalasja algatatud pole.

Rahandusminister Tõniste sõnul on teine teema see, kuidas üldse rahapesu kahtlusega tehingud Eestis teoks said. "Kui vaadata tagasi, võib tekkida küsimus, kas Eesti oleks saanud jõulisemalt käituda," märkis ta.

Samas rõhutas Tõniste, et arvestada tuleb, et tegemist oli Danske filiaaliga, mis ei allunud Eesti finantsinspektsioonile, vaid kuulus Taani järelevalve alla. Perioodi 2007-2015 kohta on finantsinspektsioon teinud korduvalt ka märkuseid.

"Danske oli probleemidest teadlik, mis päädis sellega, et 2014. aastal tehti Danske filiaalis kaks kontrolli, 2015. aastal tehti ettekirjutus, tänu millele Danske Bank sulges selle riskantse mitteresidentide äri Eestis," märkis Tõniste.

"Tänu Eesti jõulisele tegutsemisele pandi see äri kinni, õhku jääb küsimus, kas oleks saanud varem ja selle uurimisega me tegeleme," lisas Tõniste Vikerraadiole antud intervjuus.

Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga tehingutevoostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

"Pank ei ole selgelt suutnud selles küsimuses enda vastutust täita. See valmistab pettumust ja on lubamatu ning palume vabandust kõikidelt huvipooltelt – sealhulgas meie klientidelt, investoritelt, töötajatelt ning ühiskonnalt laiemalt," ütles Danske nõukogu esimees Ole Andersen ning tõdes, et usalduse taastamiseks tuleb teha tööd.

Sõltumatult õigusbüroolt Bruun & Hjejle tellitud audit näitas, et kokku kuulusid Danske Banki Eesti haru mitteresidentide portfelli enam kui 10 000 klienti. Igaks juhuks käsitles uurimine aga kokku 15 000 klienti, võttes vaatluse alla veel 5000 isikut, kellel on teatavaid mitteresidendi omadusi, teatas pank.

Kokku vaadati läbi 12 000 dokumenti ning enam kui 8 miljonit e-maili, kunagiste ja praeguste töötajate ning juhtidega tehti rohkem kui 70 intervjuud, muu hulgas usutleti ka juhatust ja nõukogu liikmeid. Uurimise asjus on täiskohaga töötanud ligikaudu 70 inimest.

Uurimisest selgub, et Danske Banki Eesti haru kahtlasteks tehinguteks kasutamine sai võimalikuks seetõttu, et panga valitsemis- ja kontrollisüsteemides oli rida tõsiseid puudujääke. Veelgi enam – ametivõimudele anti reegleid rikkudes teada ainult osast kahtlastest klientidest ning tehingutest. "Üldiselt oli Eesti harus rahapesu risk ebapiisavalt fookuses ning filiaali juhatus oli rohkem huvitatud protseduuride täitmisest kui tegeliku riski tuvastamisest," märkis pank. Eesti üksuse järelevalvefunktsioonid polnud ka Eesti juhatusest piisavalt eraldatud. Samuti tegutses Eesti haru ülejäänud grupist liialt eraldi, oma kultuuri ja süsteemidega, ilma et grupp oleks piisavalt üksuse tegevust kontrollinud ning hallanud.

Danske Banki Eesti filiaali juhtis aastatel 2008–2015 Aivar Rehe. Aastatel 2006-2007 juhtis Rehe selle eelkäijat, Sampo panka.

Nii uurijatel kui ka Danskel on tekkinud ka kahtlus, et Eesti üksuses võis olla töötajaid, kes kliente abistasid või nendega koostööd tegid. Raportist selgub, et teataval määral on kahtlase tegevusega seotud 42 töötajat ning seotud isikut. Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kaheksa endist panga töötajat. Uurijad tõdevad siiski, et veel ei saa kindlalt järeldada, kui suurel määral kriminaalset kokkumängu tegelikult toimus.