"Ühtekuuluvuspoliitika toel oleme rajanud oma edulugu e-riigi arendamisel, toonud puhta joogivee enam kui 100 000 inimeseni, viinud Eesti teadus- ja arendustegevuse taristu Euroopa tasemele," ütles Tõniste pressiteate vahendusel. "Oleme aidanud tuhandeid inimesi tagasi tööturule või tõstnud nende konkurentsivõimet. Need on olnud Eestile head investeeringud."

Tõniste sõnul on Eesti hea näide selle kohta, kuidas Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste sihipärane kasutamine koos mõistliku majanduspoliitikaga toob kaasa majanduse edenemise ja elatustaseme tõusu. "Eesti on olnud üks kiireima kasvuga Euroopa Liidu piirkondi: SKP elaniku kohta ostujõudu arvestades on kasvanud 54 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 2004. aastal 75 protsendile 2017. aastal. Eesti on olnud Euroopa Liidule hea investeering," lisas Tõniste.

Rahandusminister Tõniste kohtus esmaspäeval Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Corina Crețuga, et kahepoolselt arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid EL-i järgmise seitsmeaastase eelarveraamistiku kohta. Valitsus kujundab oma seisukoha ettepanekute kohta lähiajal.

Tõniste sõnul on paljudes olulistes küsimustes Eesti ja Euroopa Komisjon ühel meelel. "Tervitame, et Euroopa Komisjon on kuulda võtnud liikmesriikide soove ning välja tulnud ettepanekuga, mis võimaldavad oluliselt lihtsustada toetuste kasutamist ning vähendada bürokraatiat nii toetuse saajatele kui ka riigile," ütles Tõniste.

"Euroopa Komisjoni ettepanekus valmistavad meile muret märkimisväärsed Euroopa tasandi piirangud ja nõuded, mis piiravad paindlikkust suunata toetusi nende kitsaskohtade lahendamiseks ja reformideks, mida on kõige rohkem vaja," märkis Tõniste. "Eestile on oluline võimalus planeerida ja rakendada eri Euroopa fonde integreeritult. See loob paremad eeldused Euroopa maksumaksja raha tulemuslikumaks kasutamiseks ning vähendab bürokraatiat. Ootame rahastamisvahendite kasutamise lihtsustamist, mis praegu on tehtud keerulisemaks kui tagastamatu abi andmine."

"Kuigi on loomulik, et toetused Eestile mõnevõrra vähenevad, oleme seisukohal, et vähenemine peaks olema sujuv. Selles kontekstis ei saa me rahul olla sellega, et toetused Eestile väheneksid EL-i riikide hulgas kõige rohkem, nagu komisjon ette paneb," ütles rahandusminister. Tema sõnul on Euroopa Komisjoni ettepanek hea alguspunkt läbirääkimiste alustamiseks.

Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarvekava eesmärkides, tingimustes ja mahus lepivad omavahel kokku Euroopa Parlament ja liidu liikmesriigid, võttes aluseks Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud. Eelarvekava jõustumiseks on tarvis kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

5. juuni arutelul, mida juhatas välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas, vahetasid mõtteid ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi Euroopa territoriaalse koostöö, makropiirkondade, Interregi ja programmide rakendamise valdkonna direktor Lena Andersson Pench, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi sotsiaalinvesteeringute strateegia üksuse juht Manuela Geleng, riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.