Tarbijate kindlustunde indikaator oli jaanuaris –4, mis on 6 punkti parem kui detsembris ja samavõrra parem ka pikaajalisest keskmisest (–10).
Kuuga paranesid inimeste hinnangud kõigi kindlustunde komponentide osas (prognoos riigi ja oma pere olukorrale, tööturule ja säästuvõimele), kuid olulisima panuse kindlustunde kasvule andis inimeste suurem turvalisus tööturul.
Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)
| Kindlustunde indikaator | Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) | Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) | Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) |
Säästmine järgneval 12 kuul (saldo) |
|
| Jaanuar 2009 | -20 | -9 | -12 | 34 | -26 |
| Jaanuar 2010 | -15 | -3 | -3 | 34 | -20 |
| Jaanuar 2011 | 1 | -1 | 11 | -8 | -13 |
| Jaanuar 2012 | -13 | -4 | -10 | 17 | -21 |
| Veebruar 2012 | -14 | -3 | -5 | 20 | -26 |
| Märts 2012 | -12 | -4 | -5 | 15 | -27 |
| Aprill 2012 | -11 | 1 | -3 | 11 | -29 |
| Mai 2012 | -6 | -2 | 5 | 5 | -22 |
| Juuni 2012 | -8 | -4 | 0 | 4 | -24 |
| Juuli 2012 | -9 | -2 | 1 | 6 | -28 |
| August 2102 | -8 | -3 | 0 | 8 | -22 |
| September 2012 | -10 | -5 | -3 | 4 | -27 |
| Oktoober 2012 | -15 | -14 | -12 | 7 | -26 |
| November 2012 | -15 | -14 | -10 | 8 | -30 |
| Detsember 2012 | -10 | -8 | 0 | 5 | -25 |
| Jaanuar 2013 | -4 | -2 | 5 | -3 | -23 |
Erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate vastajate kindlustunne erineb oluliselt. Kõrgem on jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. Näiteks 16-29 aastaste noorte kindlustunde indikaator on +13 ja üle 65 aastastel –8.
Tarbijate kindlustunde indikaator sotsiaalsete gruppide lõikes
KOKKU |
Jaanuar 2013 |
| Sissetulek | |
| I kvartiil | -19 |
| II kvartiil | -14 |
| III kvartiil | -8 |
| IV kvartiil | 12 |
| Sugu | |
| Mehed | 1 |
| Naised | -8 |
| Vanus | |
| 16-29 | 13 |
| 30-49 | -4 |
| 50-64 | -10 |
| üle 65 | -8 |
| Hõivatus | |
| Eraettevõtja | 2 |
| Valgekrae | 2 |
| Oskustööline | 1 |
| Lihttööline | -12 |
| Muu hõivatus | -7 |
| Töötu | -13 |
Jaanuaris paranes elanike hinnang oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (saldo detsembris –8, jaanuaris –2). Endiselt on väikeses ülekaalus inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist, kuid eelmise kuuga võrreldes lisandus just madalama sissetulekuga vastanute gruppi optimistlikumat väljavaadet. Ootused sõltuvad tugevalt pere praegusest sissetulekust. Kui madalama sissetulekuga peredest (I kvartiil) ootas 22 % olukorra parenemist ja 37% halvenemist, siis jõukaima (IV kvartiili) peredest ootas paranemist 34% ja halvenemist 11% peredest.
Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (% vastanutest)
| Palju parem |
Mõnevõrra parem | Sama | Mõnevõrra halvem | Palju halvem |
Ei oska öelda |
|
| Kokku | 1.0 | 23.4 | 40.9 | 19.6 | 5.3 | 9.9 |
| I kvartiil | 0.65 | 20.92 | 27.45 | 24.84 | 11.76 | 14.38 |
| II kvartiil | 0.70 | 11.89 | 39.86 | 30.77 | 9.09 | 7.69 |
| III kvartiil | 0.00 | 18.92 | 41.22 | 25.68 | 6.08 | 8.11 |
| IV kvartiil | 2.03 | 31.47 | 48.73 | 10.66 | 0.51 | 6.60 |
Eesti majanduse arengut nähti optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid ja siin on prognoosid erinevas sissetulekuga inimeste vahel sarnasemad kui oma pere väljavaateid hinnates. Jaanuaris ootas 34% küsitletutest, et riigi majandusolukord on järgneva 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 34% ja halvenemist kartis 20% küsitletutest. Hinnang riigi majanduse väljavaadetele on peale vahepealset madalseisu jõudnud 2012. aasta maikuu tasemel ja ületab 1 punkti võrra pikaajalist keskmist.
Suurem osa peredest (51%) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38% peredest säästmisest ja 9% elas kas varasematest säästudest või olid võlgades. Hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli jaanuaris natuke parem pikaajalisest keskmisest. Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis peres sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest (I kvartiil) suutis säästa vaid 17% ja rahalistes raskustes oli 16% vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 62% ja raskustes oli 7% peredest.
