Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tarbijabaromeetri küsitluse andmetel tarbijate kindlustunde indikaator novembris võrreldes oktoobriga ei muutunud ja oli 5 punkti allpool ajaloolist keskmist (–15, ajalooline keskmine –10).
EKI teatas kolmapäeval, et paranesid natuke ootused Eesti majandusolukorra väljavaadete suhtes, kuid halvenesid ootused tööturule ja oma säästmisvõimalustele järgneva 12 kuu jooksul. 23% küsitletutest hindas novembris, et Eesti majanduse olukord on 12 kuu pärast parem kui praegu, 32% ootas sama olukorra püsimist ja 35% kartis halvenemist (saldo septembris –3, oktoobris –12, novembris –10).
Oma pere majandusolukorra prognoosi suhtes oldi pessimistlikumad: 17% küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 41% arvas, et sama olukord püsib ja 35% pelgas olukorra halvenemist (saldo püsis –14 tasemel).
Murelikumad on oma pere majandusolukorra tuleviku pärast eakamad inimesed – üle 65a vanuste inimeste hulgas arvas 59% küsitletutest, et nende majandusolukord halveneb ja noorte (16–29) vastanute hulgas oli halvenemist kartjaid vaid 4%. Naised on pessimistlikumad kui mehed. Nii arvas 21% meestest, et majandusolukord paraneb, 41% eeldas sama olukorra püsimist ja 32% kartis halvenemist. Naistest lootis paranemist 13%, samaks jäämist 41% ja 37% kartis pere olukorra halvenemist.
52% küsitletutest hindas novembris, et tuleb oma peres rahaga igapäevaselt ots-otsaga välja (nii palju kui teenib, ka kulutab), säästab 37% peredest ja võlgadega maadleb või elab varasemate säästude arvel 11% peredest.
Tarbijate inflatsiooniootused püsivad kõrged, nii arvas 43% vastanutest, et praegune hinnatõusu tempo püsib ja 30% arvates hinnatõus veelgi kiireneb.
Erinevate sotsiaalsete gruppide tarbijate kindlustunne erineb oluliselt. Nii on tarbijate kindlustunde indikaator kõige madalama sissetulekute inimeste kvartiilis –30 ja kõrgemas kvartiilis +2.
Nooremate inimeste ja meeste kindlustunne on suurem kui eakamatel inimestel ja naistel.
