Nõudlus teravilja järele on maailmas tervikuna kaetud ja hinnatõus ei tohiks olla märkimisväärne. Ometi leidub rida objektiivseid põhjuseid, näiteks energia, mis tingivad toiduainete hinnatõusu ka tulevikus.
Põllumajandusministeeriumi ajaveebis Maablogi kirjutab Ene Maadvere, et pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 %, sealjuures kallines toit 4,4%. On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kas üldse on võimalik seda saavutada.
"Toiduainete turul on üks tähtsamaid hinnakujundajaid teatavasti teravilja hind," kirjutab Maadvere. "Sellel aastal on ilmastik taas oma negatiivset mõju avaldanud ja oodatav saak teravilja eksportivates riikides on ca 10% (92 miljonit tonni) madalam kui eelmisel saagiaastal. 9. oktoobril k.a oli USA-st eksporditava nisu hind 22% kõrgem kui aasta tagasi, EL-st (Prantsusmaa, Rouen) eksporditud nisu hinnatõus oli 29%."
Hinnatõus ei ole nähtus, mis tarbija õnnelikuks teeb, aga kahjuks tuleb sellega arvestada, märgib Maadvere. Samas on senini vähe analüüsitud sise- ja väliskaubanduse rolli põllumajandustoodete tarneahelas tootjate ja töötlejate konkurentsivõime ja hindade kujunemisel. Jae- ja hulgimüügiketid on Eesti põllumajandustoodete tarneahelas omandanud üha suurema tähtsuse, mõjutades tugevasti nii põllumajandustootjate kui põllumajandussaaduste töötlejate turujõudu.
Tarneahela lülide tasakaalustamatus turujõu osas on EL-s üha aktuaalsem probleem, millega üritatakse võidelda mitmetel tasanditel ja erinevate meetmetega. Eestis on kaubanduse kontsentreeritus ja turujõud aasta-aastalt suurenenud ning väidetavalt seab kaubandus tarnijatele erinevaid lisatingimusi, mille kaudu hüvitab oma kulusid. Igal juhul statistika näitab, et jaekaubandusel on sel aastal läinud üsna hästi: kasum oli 2012. aasta I poolaastal 3,2 korda suurem kui aasta tagasi (2011. a I poolaastal), sealjuures põhiliselt toidukaupu müüvates kauplustes kasvas kasum 2 korda.
Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutustes väiksema osakaalu, ei mängi hinnatõus tarbijate jaoks erilist rolli. USA-s näiteks moodustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7 % leibkonna kulutustest. Venemaal aga 31,8% ja Eestis 27,7%.
