Taastuvenergiat toodeti tänavu esimeses kvartalis 261 gigavatt-tundi, mis on kolmandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Kõige enam kahanesid biomassist ja -gaasist ning hüdroenergiast toodetud elektrienergia kogused – vastavalt 50 protsenti 133 gigavatt-tunnini ja 42 protsenti kuue gigavatt-tunnini, teatas Elering.
Seevastu tuuleenergiast toodetud elektrienergia kogus kerkis 10 protsenti 122 gigavatt-tunnini.
Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis elektrienergia kogutarbimisest 9,6 protsenti.
Toetust sai esimeses kvartalis 77 protsenti toodetud taastuvenergiast. Rahalises arvestuses kulus toetusteks kolme kuu jooksul 10,8 miljonit eurot, mis on 42 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Kõige enam ehk 52 protsenti vähenes toetuse maksmine biomassist toodetud elektrienergiale. Languse peamine põhjus oli Eleringi hinnangul asjaolu, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad ei saanud enam toetust biokütuse kasutamise eest.
Esimesed kvartalis alanesid ka toetuse väljamaksed tuuleenergiast ja hüdroenergiast toodetud elektri eest. Seevastu toetused biogaasist toodetud elektrienergiale kasvasid.
Kuigi eelmise aasta algusega võrreldes on lisandunud mitu tuuleparki ja toodetud tuuleenergia kogus on kasvanud, kahanes toetus tuuleenergiale eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kümnendiku. Toetuse kahanemise taga võib Eleringi hinnangul olla asjaolu, et mõõtmistulemuste järgi jäi keskmine tuulekiirus Pakri poolsaarel ja Virtsus, kus asuvad mitmed toetust saavad tuulepargid, aastatagusega võrreldes 16 protsendi võrra väiksemaks.
Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi esitasid tootjad tänavu esimeses kvartalis kümnendiku vähem kui aasta tagasi ehk kokku 1,3 miljoni euro ulatuses.
Toetust saanud tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus kahanes eelmise aasta 45 gigavatt-tunnilt 41 gigavatt-tunnile selle aasta esimeses kvartalis.
