Tallinna Tehnikaülikooli prorektori Alar Kolgi arvates tuleks Eesti haridust maailmas praegusest palju agressiivsemalt turustada. Eesti hariduses on praegu kõik n-ö tooted paigas. Ülikoolid on arendanud palju ingliskeelseid õppekavasid, sh unikaalseid ja kõrge kvaliteediga, mida kogu maailm otsib ja ootab.
Õpetajate Leht kirjutab, et Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) õpetatakse nii küberkaitset kui ka selliseid tervishoiutehnoloogiaid, kus meditsiin ja infotehnoloogia kokku saavad. Valmimas on ka e-riigi tehnoloogiate õppekava. Alar Kolgi arvates tuleks neid uusi õppekavasid maailmas kõvasti rohkem müüa ja turustada, et rohkem noori talente Eestisse saada. „Kuidas müüa, selles tegutseb iga riik täiesti erinevalt. Meie tegutseme kõige rohkem Hiinas, Indias ja Türgis. Käime messidel, teeme sotsiaalmeediareklaami, loomulikult on meil ka oma n-ö agendid."
Kolk toob näiteks Stanfordi. Kõik maailma inimesed saavad tasuta osaleda Stanfordi internetipõhistes IT-loengutes. Kõige suuremas loengus, mis puudutab arvutiteadusi, on üliõpilasi 30 miljonit. Ja see 30 miljonit õpib täpselt sama metoodika järgi, teeb kõik ained ja kodutööd läbi ning siis on ülikoolil muidugi väga hea nendest kümnetest miljonitest valida välja üks või kaks protsenti kõige andekamaid ja kutsuda nad enda juurde õppima. "Midagi taolist peaksime meiegi üles ehitama, et värvata ja valida neid kõige andekamaid. Mis tähendab, et turundust saavad teha eelkõige õppejõud ja professorid. Tuntud ja tunnustatud õppejõud aitaksid meelitada siia välistudengeid ja seega lahendada ülikoolide rahastamisprobleeme.”
Alar Kolk käib ise ka Hiinast inimesi Eestisse õppima meelitamas. Miks peaks hiinlane tahtma Eestis õppida?
Kolk väidab, et nii Hiinas kui ka Indias kasvab keskklass väga kiiresti. Kui me Eestis räägime 700 000 inimesest, kes käivad tööl ja teenivad raha, keskklass on aga võib-olla 400 000 inimest, siis Hiinas ja Indias võime rääkida kokku viiesajast-kuuesajast miljonist inimesest, kes on saanud rikkaks ja otsivad võimalusi, kus ja kuidas oma pojale/tütrele nüüdisaegset haridust anda. Teiselt poolt on Hiinas ja Indias moodsate õppekavade defitsiit, ise ei ole suudetud neid kokku panna. Seega on need riigid ise ka huvitatud oma tudengite väljasaatmisest. See on meie võimalus. Paljud ülikoolid üritavad Indiast ja Hiinast tudengeid saada, siin on ainukene võimalus eristuda teistest, ja veel kord – kõik, mis puudutab küberkaitset ja IT-riigiga seotud õppekavasid, mida teistel riikidel pakkuda ei ole.
