Eestiga umbes samas tempos kasvavad ELi riikidest veel Läti ja Leedu ning veidi aeglasemalt Slovakkia. Nii ELi liikmesriikide kui eurotsooni majanduse maht teise kvartaliga võrreldes sisuliselt ei muutunud ning aastases võrdluses oli Euroopa majandus pea pooleprotsendilises languses. Ka järgmisel aastal on Eesti Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kiiremini kasvav majandus eurotsoonis.
Eesti majanduskasv oli kolmandas kvartalis laiapõhjaline ning lisandväärtust suutsid kasvatada pea kõik tegevusalad, välja arvatud finantsvahendus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning mäetööstus. Silmatorkavalt panustas endiselt ehitus, kuid kiiresti kasvasid ka haldus- ja abitegevused, põllu- ja metsamajandus ning info ja side. Töötleva tööstuse kasv jäi tagasihoidlikuks, kuna enamikes eksportivates tööstusharudes toodang vähenes.
Töötajate palgatulu kasvas kolmandas kvartalis 7,8 protsenti. Arvestades keskmise tarbimiskorvi 3,7-protsendilist kallinemist, kasvas palgatulu ostujõud kogu majanduses 4,1 protsenti. Eratarbimise kasv oli koguni 6,5 protsenti. Selline oli tarbimise kasvutempo viimati üle viie aasta tagasi ning ilmselt on selle taga ka kasvav tulu ettevõtlusest ning välismaalt.
Palgast ja pensionitest oluliselt kiirem tarbimiskulutuste suurenemine viitab säästmise vähenemisele ehk tarbimisjulguse kasvule. Tarbijate kindlustunde areng samas sellisele arengule ei viidanud. Suurima panuse sisenõudluse kasvu andsid siiski valitsemissektori toel tehtud investeeringud.
Kolmandas kvartalis jätkus Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumine, mis tõi kaasa Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste ekspordi kasvu pidurdumise 3 protsendini. Kuigi kaupade eksport oli tugev, pöördus teenuste eksport langusesse. Teenuste eksporti mõjutas tõenäoliselt ida-lääne suunalise transiidi vähenemine Eesti kaudu. Kõrge investeerimisaktiivsus ning eratarbimiskulutuste suurenemine põhjustasid impordi kiire kasvu jätkumise ning ühtlasi netoekspordi negatiivse panuse.
Tänu üllatavalt tugevale kolmandale kvartalile ületab Eesti selle aasta majanduskasv rahandusministeeriumi suvist prognoosi, mis oli 2,2 protsenti. Sellest kiiremat kasvu ennustavad meile ka teiste institutsioonide äsja ilmunud prognoosid – näiteks OECD ootab Eesti selle aasta kasvuks 3,1 protsenti. Järgmise aasta kasvuväljavaated Euroopas on kevadest alates halvenenud ning loodetud majanduse toibumine järgmise aasta teises pooles võib veelgi viibida. See avaldab paratamatult mõju ka Eesti tööstuse välistellimustele, mistõttu majandusaktiivsus võib järgmise paari kvartali jooksul langeda.
