"Turism ei koosne pelgalt ühest või teisest hinnast, vaid see on elamus ja tajutud terviklik kvaliteet. Turismi eksporditulu suurenemine annab märku, et meie külastajad peavad turismiteenuste sisu hinna vääriliseks," ütles Sameli.
Eesti Pank avaldas 2018. aasta turismitulu esialgsed andmed, millest lähtuvalt oli reisiteenuste eksport ehk nii ööbinud kui ka ühepäevakülastajatest välisresidentide kulutused Eestis 1,5 miljardit eurot. See tähendab 2017. aastaga võrreldes kasvu 5 protsenti ehk 66 miljoni võrra.
Reisijateveo eksport ehk välisresidentide maksed Eesti transpordifirmadele olid 455 miljonit eurot, mis tähendab tunamullusega võrreldes 2 protsendist, ehk 8 miljoni suurust kasvu. Kokku kasvas turismitulu 4 protsenti ehk 74 miljoni euro võrra 1,96 miljardi euroni. Turismiteenuste osatähtsus Eesti teenuste ekspordis moodustab jätkuvalt kolmandiku.
Jaanuaris püstitasid ööbimised majutusettevõtetes uue rekordi, 208 000 Eestis ööbinud sise- ja välisturisti oli 4 protsenti rohkem kui 2018. aasta jaanuaris. Kui NATO rotatsioon ööbimistes välja arvata, siis kasvasid välisturgudest kõige enam ööbimised Suurbritanniast ja Lätist. Tunduvalt lisandus ööbimisi ka Leedust, Norrast ja Rootsist. Uue rekordini jõudis ööbimiste arv Lätist, Suurbritanniast, Leedust, Poolast, Prantsusmaalt, Hollandist, Taanist ja Austriast.
"Languses on ainult kaks turgu, Soome ja Venemaa, mis paraku moodustavad absoluutarvudes suure osa Eesti külastajatest," sõnas Sameli. Sealjuures pole kõik maakonnad sarnased. Näiteks Tartus soomlaste ööbimiste arv jaanuaris hoopis kasvas 24 protsenti, Pärnus 6 protsenti. "Peaaegu kõik soomlased on Eestis juba käinud, turu mahtu seetõttu kasvatada ei saa, kuid koos partneritega tegeleme sel aastal aktiivselt sellega, kuidas motiveerida üha uusi korduvkülastusi."
