Vaidlus käib peamiselt selle üle, millises majandustsükli faasis riik on, milline on praegune sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes majanduse potentsiaaliga. Komisjon leidis oma kevadises hinnangus Eesti stabiilsusprogrammi kohta, et Eesti nominaalses puudujäägis eelarve võib olla ka struktuurses puudujäägis.
Eesti (ja teiste prognoosijate nagu IMF ja OECD) seisukoht on, aga et meie majandus ei ole praegu kiires kasvutsüklis ja seetõttu pole ka eelarvepuudujääki. Juba enne prognoosi olid rahandusministeeriumi erimeelsused Euroopa Komisjoni nägemusega teada. Pikemalt on sellest juttu olnud nii rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi kui ka rahandusministeeriumi sügisest prognoosi tutvustades.
2015. aasta riigieelarve eelnõu ongi koostatud suurema ülejäägiga, kui eelarve baasseadus nõuab – nõue on vähemalt struktuurne tasakaal. Aga teades, et Euroopa Komisjon meie positsiooni halvemaks hindab, tegime 2015. riigieelarve eelnõu ülejäägiga 0,8% SKPst.
Oleks vale väita, et Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on Eesti riigi järgmise aasta riigieelarveprojekt ebaseaduslik, kuna riigieelarve baasseaduse kohaselt peab olema eelarve struktuurselt tasakaalus. Hinnangu eelarvekavale Euroopa semestri ehk eelarvekavade järelevalve raames saab anda vaid Euroopa Komisjon ise ning see on alles tulemas.
Kui Euroopa Komisjon arvaks, et 2015. aasta Eesti riigieelarve eelnõu eelarvepositsiooni eesmärk oleks märkimisväärselt erinev nõutust, oleks nad Eesti esitatud eelarvekava tagasi saatnud, mida komisjon ei teinud. Kriitiline saab Euroopa Komisjoni arvamus muidugi olla siis, kui see avaldatakse – aga mitte seepärast, et meie eelarvepoliitika kehv oleks, vaid seetõttu, et me oma seatud rangemaid eesmärke nende hinnangul ei täida.
Euroopa Komisjon ei hinda, kas meie eelarve eelnõu on ebaseaduslik või mitte. Meie eelarvereeglite täitmist hindab kevadel loodud sõltumatu Eelarvenõukogu, mille moodustab Eesti Panga nõukogu. Eelarvenõukogu 15. septembri arvamus rahandusministeeriumi 2014. aasta suvise majandusprognoosi kohta ütleb: „Eelarvenõukogu arvates on rahandusministeeriumi uus makromajandusprognoos nii majanduse nominaalse kui ka reaalse kasvu ning maksutulude poolest sobiv alus järgmise aasta riigieelarve eelnõu väljatöötamiseks.“ Ja teisalt: „Eelarvenõukogu soovitab valitsusel … koostada riigieelarve, mille puhul valitsussektori struktuurne ülejääk ei kujune väiksemaks kui suveprognoosis välja toodud 0,8 protsenti SKP suhtes.“
Kuna rahandusministeeriumi majandusprognoos oli Eelarvenõukogu arvates sobiv alus 2015. aasta riigieelarve väljatöötamiseks ning see on planeeritud struktuurse ülejäägiga 0,8% SKPst, võime Eelarvenõukogu arvamust tõlgendada nii, et koostatud riigieelarve eelnõu vastab riigieelarve baasseaduses toodud nõudele koostada eelnõu vähemalt struktuurses tasakaalus. Kas tegelikkuses 2015. aasta eelarve jääb struktuurses ülejäägis olevaks ja kas me oma eelarve-eesmärgid täidame, seda hindab Eelarvenõukogu 2016. aastal.
Andrus Säälik,
fiskaalpoliitika osakonna juhataja,
Rahandusministeerium
