Kolmapäeval toimunud Eesti Pangaliidu ja BNS-i ümarlaudade sarja kohtumisel ütlesid pankade ja tarbijakaitseameti esindajad, et Eestis peaks kasvatama põlvkonna, kes oleks rahaasjade planeerimisel ja finantsotsuste tegemisel targem ja arukam.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles, et peame finantskirjaoskuse valdkonnas ühiskonnana edasi arenema ning sealjuures üles ehitama haridussüsteemi, mis annaks noortele ka finantskirjaoskuse. "Meil ei ole alternatiivi. Noortele saab finantsharidust anda vaid koolis. Ja edasi tuleb juba isiklik kogemus," ütles Sooniste, lisades, et kindlasti tuleks eraldi tähelepanu pöörata ka kutseharidust omandavatele noortele.
Samuti on tema sõnul oluline lisaharidus, mida peaks vedama tarbijakaitseamet, finantsinspektsioon, pangad ning teised organisatsioonid.
SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimase sõnul ei tasuks koolilapsi finantsteemade käsitlemisel sugugi alahinnata. "Minu kogemus on, et neid tegelikult väga huvitab finantsvaldkond ja nad sooviksid, et seda rohkem selgitataks ning sellest rohkem kirjutataks. Näiteks on neile noortele, kellega ma kokku olen puutunud, pakkunud suurt huvi, mida teha, kui raha jääb üle ning kuidas oleks otstarbekas selles olukorras toimida."
LHV panga maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on aga vanemad inimesed tublid iseõppijad ja nende puhul on oluline eestkätt meedia roll.
Ka Messimase sõnul on vanemate inimeste finantsvaldkonnas harimise juures oluline roll meedial. "Oluline on, et meediast pärinev informatsioon oleks mitmekülgne ega põhineks vaid üksikjuhtumitel."
Swedbanki eraisikute teabekeskuse juhi Anne Kalberg-Sägi sõnul on inimesed aga ka tänu ajakirjanduslikele artiklitele, näiteks seoses kiirlaenudega, hakanud senisest enam oma valikute üle järele mõtlema.
Ühe lahendusena Eesti inimeste finantskirjaoskuse tõstmise vallas tõid ümarlaual osalejad välja veel lepingute lihtsamaks muutmise ning teabelehtede jagamise, kus on kirjas peamine ja oluline informatsioon lepingutingimustest.
Messimase sõnul võiksid inimesed rohkem kasu lõigata pankade pakutavast tasuta nõustamisest. "Meie pangas koolitame nõustajaid põhjalikult, et tagada, et nende teadmised oleksid vajalikul tasemel," ütles ta, lisades, et soovi korral võib klient ju nõustamise järel võtta finantsteenuse ka hoopis teisest pangast.
Esmaspäeval tutvustati avalikkusele riigikantselei tellitud ja Saar Polli korraldatud uuringu tulemusi, mille põhjal hindab pool Eesti 18–80-aastasest elanikkonnast oma teadmisi finantsteenustega hakkamasaamisel ning rahaasjus mõistlike ja arukate otsuste langetamisel piisavaks, sama paljude hinnangul on nende finantsalased teadmised ebapiisavad.
