Kohalikest omavalitsustest (KOV) 75 protsenti leiab, et KOV peaks aktiivselt toetama ettevõtluse arengut, selgus eile esitletud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uuringust.
Uuringu eesmärgiks oli kaardistada omavalitsuste hoiak ja nende tegevused ettevõtluse toetamisel. Küsimustele vastas 161 omavalitsust, mis on 71 protsenti kogu omavalitsuste võrgustikust, teatas koda.
Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ütles uuringu tulemuste esitlusel, et olgugi, et seadus ei kohusta KOV-e ettevõtlust edendama, on ettevõtjatel ja kogu ühiskonnal neile suured ootused. "Hea meel on selle üle, et üle 75 protsendi vastanute arvates peaks KOV aktiivselt toetama ettevõtluse arengut."
"Kuid kõige suuremaks piiravaks teguriks tuleb pidada siiski motivatsiooni puudumist reaalsete tegevuste elluviimisel, mis toetaksid ettevõtluse arendamist," ütles Palts. "Kaubanduskoja hinnangul muutuks tänane pilt, kui osa üksikisiku tulumaksust laekuks elukohajärgse valla eelarvesse ja osa töökohajärgsesse KOV-i eelarvesse.
"See tõstaks Paltsi sõnul omavalitsuste motivatsiooni oma piirkonna ettevõtluse arendamisel ja looks tihedamad suhted ka kohalike ettevõtjatega.
Palts lisas, et küsitluse tulemustest nähtuvalt möönavad ka ligi veerand vastanutest, et selline muudatus aitaks KOV-ide tegevusi rohkem ettevõtjate poole suunata, kuid ei pruugi olla ainus võimalik tee, kuidas motivatsiooni kasvatada.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et praegu ei ole mõistlikku lahendust välja pakutud riigi poolt, kuidas ja milliste vahenditega tuleks ettevõtlust kohaliku omavalitsuse tasandil edendada.
"Hoovad ettevõtluse edendamiseks ei ole täna kahjuks omavalitsuste käes. Eesti seadusandluses tuleks teha selleks muudatusi. Ettevõtluse edendamiseks tuleks vaadelda piirkondi laiemalt," lisas Uudeberg.
Uuringus osalejatest 78 protsenti leidis, et omavalitsused tervikuna on Eestis ettevõtjasõbralikud. Samas kinnitas iga viies KOV, et nende hinnangul on osad omavalitsused ettevõtjavaenulikud, kuid osad ettevõtjasõbralikud.
Enamik ehk üle 70 protsendi uuringus osalenud omavalitsustest leidis, et KOV-ide hoiak ja suhtumine ettevõtlusesse on viimase paari aasta jooksul on läinud mõnevõrra või oluliselt paremaks.
Uuringuga sooviti ka teada, milline on omavalitsuste arvates ettevõtjate hinnang KOV-ide suhtumisele ettevõtlusesse. Ligi 43 protsenti küsimusele vastanud valdadest/linnadest leidis, et ettevõtjad peavad KOV-e pigem ettevõtjasõbralikuks ning üle kolmandiku omavalitsustest arvas, et ettevõtjate hinnangul ei ole KOV-id ettevõtjasõbralikud ega ettevõtjavaenulikud.
Ligi üheksa protsenti uuringus osalenud KOV-idest leidis, et ettevõtjad näevad KOV-e pigem ettevõtjavaenulikena.
Samas ilmneb uuringust, et KOV-ide ja ettevõtjate möödunud aastal antud hinnangud ei kattu. "Hinnangute erinevused võivad viidata sellele, et omavalitsused ei ole oma tegevuse hindamisel objektiivsed ning tajuvad olukorda paremana, kui see tegelikult on," märgitakse uuringust.
Samas võib valdade ja linnade hinnang olla kõrgem ka seetõttu, et ettevõtjate negatiivne tagasiside ei pruugi jõuda omavalitsuseni.
Uuringu andmetel hindavad üle 90 protsendi küsimustikule vastanud KOV-idest oma ülevaadet omavalitsuse territooriumil tegutsevatest ettevõtetest heaks või väga heaks.
Väiksematest KOV-idest, mille elanike arv on alla 5000, arvas ligi 94 protsenti vastanutest, et nende ülevaade vallas või linnas asuvatest äriühingutest on vähemalt hea, suuremate omavalitsuste puhul oli see näitaja mõnevõrra väiksem - 83 protsenti.
Üle poole uuringus osalenud KOV-idest märkis, et koostöö nende ja kohalike ettevõtjate vahel on hea ning ligi seitse protsenti omavalitsustest hindas koostööd koguni väga heaks.
Viimaste hulka kuulusid ainult KOV-id, kus elab vähem kui 5000 inimest. 38 protsenti vastajatest leidis, et koostöö ettevõtjatega on rahuldav.
Omavalitsuste hinnangul on peamiseks teguriks, mis piirab KOV-i võimalusi edendada ettevõtlust, piisavate rahaliste vahendite puudumine. Ligi 70 protsenti vastanutest leidis, et KOV-il ei jätku teiste olulisemate ülesannete täitmise kõrvalt, nagu näiteks sotsiaalabi ja –teenuste korraldamine, jäätmehooldus, ruumiline planeerimine, teede korrashoid, lasteaedade, koolide, muuseumite jaraamatukogude ülalpidamine, piisavalt ressursse kohaliku ettevõtluse edendamiseks.
Ligi kaks kolmandikku KOV-idest kinnitas, et tänane maksusüsteem ei motiveeri omavalitsust ettevõtluskeskkonna arengule kaasa aitama.
