2023. aasta esimese kvartali seisuga on 5 protsenti ettevõtteist kasutanud vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat, mis on 2 protsenti enam kui 2021. aastal, kui uuringus esimest korda tehisintellekti kasutamist uuriti.
Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson ütles, et agaramad kasutajad on suurettevõtted, kellest enam kui viiendik on kasutanud AI tehnoloogiaid. "Tehisintellekti tehnoloogiatest on enim kasutatud tekstikaevet, masinõpet (Deep learning) ja pildituvastust," märkis ta. Sel aastal populaarsust kogunud tehisintellektil põhineva juturoboti (ChatGPT) kasutamist uuring veel ei hõlma, sest uuring valmistati ette enne rakenduse kasutuselevõttu.
Tegevusvaldkonna järgi kasutavad AI tehnoloogiaid enim finants- ja kindlustuse, info ja side ning energeetika valdkonna ettevõtted. Vastavalt 28, 21 ja 14 protsendiga. Töötleva tööstuse sektoris kokku on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutanud 3 protsenti, samas arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmisega tegelevatest tööstusettevõtetest kasutas AI teenuseid 12 protsenti.
1,7 protsenti ettevõtteist on kasutatud AI tehnoloogiaid turunduseks või müügi edendamiseks ning IKT turvalisuse tagamiseks. 1,6 protsenti on kasutanud AI-d administratiivsete protsesside elluviimiseks ning 1,2 protsenti tootmisprotsesside edendamiseks. Samuti on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutatud logistikas, raamatupidamise, kontrolli või finantsjuhtimise jaoks ning teadus- ja arendustegevuses või innovatsioonitegevusteks.
Levinuim viis AI tehnoloogiate omandamiseks on 3,2 protsendiga tasuliste lahenduste soetamine, 2,8 protsendiga tasulise tarkvara kohandamine ettevõttele sobivaks või 1,6 protsendiga avatud lähtekoodiga vabavara või süsteemide kohandamine ettevõttele sobivaks ettevõtte enda töötajate poolt. Ligi 2 protsendis ettevõtetes arendavad AI- tehnoloogiad ettevõtte enda töötajad.
Tasuliste pilveteenuste soetamine ettevõtluses on jätkuvalt kasvutrendis – neid kasutab 58 protsenti ettevõtteist. Enim ostetakse e-posti teenuseid 48 protsendiga. 2021. aastaga võrreldes on oluliselt kasvanud kaugvarunduse (online backup) teenuse ost, kus ärikriitilised andmed või eri tüüpi failid varundatakse automaatselt ja regulaarselt ettevõttest väljapoole, pilveteenuse pakkuja serverikeskustesse. Kaugvarunduse teenust on ostnud 44 protsenti ettevõtetest, 2021. aastal 37 protsenti. Samuti on kasvanud erinevate turvarakenduste nagu viirusetõrje, võrgujuurdepääsukontrollide soetamine pilveteenusena.
Digiajastu suureks plussiks on ettevõtete juurdepääs suurele hulgale andmetele, mis võivad anda väärtuslikku infot turunõudluse, tarbijakäitumise, aga valdkonnas olevate trendide ja konkurentsitingimuste kohta. 2023. aasta esimeses kvartalis tegeles andmeanalüütikaga 19 protsenti ettevõtteist, kus on olemas vastava pädevusega töötajad. Väikestes, 10–19 töötajaga ettevõtetes tegeleb andmeanalüütikaga 10 protsenti, suurettevõtetest 65 protsenti ettevõtteid.
15 protsenti ettevõtteist on andmeanalüütikat teostanud tehinguandmete ehk müügi või maksete andmete pealt, mis on laekunud veebipoe või ettevõtte ressursside planeerimise süsteemist või mõnest muust allikast. 13 protsentiettevõtteist on andmeanalüüsi teostanud klientide kohta käivate andmete pealt, näiteks kliendi ostuteave, asukoht, eelistused, tagasiside ja otsingud kliendisuhete haldussüsteemist või oma veebisaidilt. 12 protsenti ettevõtteist on andmeanalüütika läbiviimiseks teise ettevõtte või organisatsiooni teenust sisse ostnud.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2023. aastal osales uuringus 3470 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid.
