Uuringu ühe tellija, tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) juhatuse liige Kristiina Dreimann-Azojani sõnul on võrreldes 2013. aastaga kasvanud pakendeid sorteerivate Eesti elanike hulk. "Rahuloluks siiski veel põhjust pole, sest jätkuvalt jõuab olmeprügisse 49% plastikpakenditest ning üle poole 56% tetrapakenditest,“ märkis ta.
Uuringu teise tellija, Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) juhatuse liikme Siret Kivilo sõnul tõi uuring välja, et väiksemates kohtades sorteeritakse pakendeid võrreldes suurlinnadega rohkem, aga ka põletatakse paberit ja pappi rohkem. "Kui inimestel on kamin või ahiküttega maja, siis jätkuvalt eelistatakse sellistes kodudes paberit ja pappi põletada," ütles Kivilo.
Uuringu põhjal iseloomustab regioonide võrdluses keskmisest hooletum suhtumine jäätmete sorteerimisse Ida-Virumaa elanikke. Klaaspakendeid ja metalli ollakse seal suhteliselt sageli harjutud jätma lihtsalt prügikasti kõrvale, paberit ja pappi aga viskama olmeprügisse.
Klaaspakendite sorteerimisega paistavad uuringu kohaselt positiivselt silma Põhja-Eesti elanikud. Plasti, metalli ja tetrapakendite sorteerimisega Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Paberi ja papi viimine konteinerisse või jäätmejaama on keskmisest levinum Tallinnas, mujal on üsna tavaline vastava pakendiliigi põletamine.
Üldjuhul on jäätmete sorteerimine enam levinud vanemates vanuserühmades ning eestikeelses elanikkonnas.
Küsitletute arvates ärgitaks neid pakendijäätmeid sorteerima eelkõige see, kui kogumiskonteinerid oleksid kodule lähemal ning kogumispunkte oleks rohkem. Samad põhjused olid esikohal ka varasemates uuringutes. Senisest tõhusam teabe jagamine võiks hoolikamale sorteerimisele kaasa aidata 11% vastajate arvates.
Tootjavastutusorganisatsioon ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtete poolt loodud mittetulunduslikud taaskasutusorganisatsioonid, kes organiseerivad pakendijäätmete liigiti kogumist ning nende taaskasutusse suunamist.
