Võrreldes eelmise aastaga on välisinvestorite huvi Eesti vastu kasvanud 19 protsenti, samas kui Leedus vähenes otseinvesteeringute arv seitse protsenti ja Lätis 50 protsenti, selgub Ernst & Young Baltic AS-i poolt avaldatud Euroopa atraktiivsuse uuringust.
"Möödunud aasta on pisut parandanud meie positsiooni üldises pingereas. 2011. aastaga võrreldes tõusis Eesti välisinvesteeringute toel loodud projektide arvu poolest 29. kohalt 25-ndale ja selle tulemusel loodud töökohtade pingereas 30-ndalt 29. kohale," rääkis Ernst & Young AS-i juhtivkonsultant Taavi Pahapill.
"Töökohtade loomise pingereas oleme endiselt maas Leedust, kus loodi mullu enim, 1717 töökohta. Eestis loodi vastavalt 443 töökohta ja Lätis 290 töökohta. Teisalt ei tohiks unustada, et meie rahvaarv on naaberriikidest oluliselt väiksem ja seda silmas pidades asetuks Eesti isegi paremale positsioonile," lisas Pahapill.
Pahapilli sõnul on Eesti jätkuvalt IT riik ja seega ei tule üllatusena, et enim töökohti on siin välisinvestorite toel loodud tarkvaraarendusse, kus loodi 183 töökohta. Samal ajal kui Leedus domineerivad välisinvestorite huviorbiidis võrdselt finantsvahendus ning teadustehnika – mõlemas ligikaudu 500 töökohaga, ning Lätis finantsvahendus ja transpordisektor.
"Huvitaval kombel eelistasid investorid selgelt Lätit ja Leedut, aga niinimetatud shared service funktsiooni asukohariigina, mille tulemusel Lätis loodi 162 ning Leedus 499 tööposti. Eestis antud vallas uusi kohti ei tekkinud," märkis Pahapill. "Tõenäoliselt oskavad naaberriigid ennast selles vallas rohkem ja paremini reklaamida ja siin võiks olla mõttekoht Eesti jaoks – ehk et millised võiksid olla meie võimalused end tulevikus naabritest suuremaks mängida?"
Uuring toob välja, et kuigi Euroopa majanduses on hetkel ärevad ajad, siis 2012. aastal langes välisinvesteeringute maht kogu Euroopas võrreldes 2011. aastaga vaid 2,8 protsenti, kuid absoluutmahus on see siiski kõrgem kui kriisieelsetel aastatel.
"Teisalt on uusi töökohti välisinvestorite abil loodud kaheksa protsenti rohkem – see teeb kokku 170 434 uut töökohta," selgitas Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi.
Uuringu kohaselt on investorite huvi Euroopa vastu elavnenud märkimisväärselt ja hoolimata jätkuvast võlakriisist nimetas 37 protsenti investoritest Lääne-Euroopat teiseks enim huvi pakkuvaks välisinvesteeringute sihtkohaks maailmas. "Euroopas on atraktiivsuse pingerea eesotsas Suurbritannia ja Saksamaa, vastavalt 697 ning 624 projektiga," ütles Kiigemägi.
Uute tulijatena on välisinvestorite huviorbiiti tõusnud ka sellised riigid nagu Hispaania, Iirimaa, Belgia ja meie põhjanaaber Soome, kes kõik on suutnud ületada projektide arvu poolest ootusi ja seda hoolimata keerulistest majandusoludest.
Ernst & Youngi Euroopa atraktiivsuse uuringust selgub, et hoolimata Euroopa majanduse koomale tõmbumisest, kõrgest töötusest ja kasvavatest riigivõlgadest, näevad investorid olukorda kui nii-öelda "uut normaalsust" ja leiavad uusi võimalusi – seda eelkõige pidevas restruktureerimises, vabalt liikuvates odavates varades ning vähenenud tööjõukuludes.
Pea pooled ehk 45 protsenti vastanutest on valmis Euroopasse investeerima ja plaanivad laieneda, 20 protsenti vastanuist otsivad ülevõtmise võimalusi ning kõigest 11 protsenti Euroopas juba kanda kinnitanud investoritest otsib võimalusi väljastpoolt Euroopat. Investoritele pakuvad enim huvi projektid infotehnoloogia ja kommunikatsiooni sektoris (31 protsenti), energia ja kommunaalteenused (28 protsenti), farmaatsia ja biotehnoloogia (23 protsenti) ning cleantech’i valdkond (20 protsenti).
"Globaalselt on investorite huviorbiidis järjest rohkem ka Lõuna-Ameerika," selgitas Kiigemägi. "Kui investeeringute juurdevool Euroopasse langes 36 protsenti, siis Lõuna-Ameerika regioonis tõusis sama näitaja kriisile vaatamata seitse protsenti. See tähendab, et arenevad piirkonnad nagu BRIC, muu Aasia ja Lõuna-Ameerika, astuvad Euroopale kandadele."
"Kokkuvõtteks võiks öelda, et investorid on realistlikult optimistlikud Euroopa tuleviku osas ja eeldavad pigem pikemat taastumist kui Euroliidu lagunemist," märkis Kiigemägi. "Euroopalt loodetakse tulevikus näha ka senisest suuremat majanduslikku integratsiooni, vähem regulatsioone ning uuenenud lähenemist haridusele ja innovatsioonile, mis Euroopa unistuse reaalsusele jälle sammukese lähemale tooks."
