"Valitsus on teinud enne suve maksumuudatused 2024.–2025. aasta osas. Need olid eeskätt vajalikud selleks, et kaitsekulusid tõsta järgmisel neljal aastal kolme protsendi peale. Samuti oleme teinud mitmeid kokkuhoiuotsuseid – nii 2024. aasta eelarves kut ka järgneva riigieelarve strateegias," rääkis Võrklaev. 

Tema sõnul ei ole üllatus kellelegi, et riigi rahandus on keerulises olukorras. "Kui sügisel panime kokku 2024. aasta eelarvet ja strateegiat järgmisteks aastateks, oli meil kokkulepe ja ühine soov teha riigieelarve korda. See soov ei ole kuskile kadunud ja seda tuleb teha ning selleks leppisime kokku erinevad meetmed. Üks meede selleks oli, et lisaks juba otsustatud maksumuudatustele ja lisaks mootorsõidukimaksule teeme 2025. aastal veel 430 miljoni ulatuses täiendavaid maksumuudatusi. Kuuldes ühiskonna tagasisidet – nii inimeste kui ettevõtjate, kes on öelnud, et jah, me mõistame neid kaitsekulutusteks vajalikke muudatusi ja maksutõuse. On ka mõistmist mootorsõidukimaksu osas. Aga praeguses olukorras, kus neid tuleb suhteliselt palju, ei ole 2025. aastaks veel sellises mahus maksumuudatusi Eesti inimesed ja ettevõtjad valmis vastu võtma. Seda ma olen juba ka mõnel korral avalikult öelnud, et see tunnetus ühiskonnast on," ütles Võrklaev. 

Tema sõnul on nüüd uus majandusprognoos andis sellele veel kord kinnitust, et Eesti majandus ja ühiskond seda ilmselt vastu ei võtaks. "See tähendaks kaks protsenti tulumaksutõusu ja kaks protsenti käibemaksutõusu piltlikult. See on see, millega mina olen viimasel ajal tegelenud, et leida veel alternatiive. Meil on koalitsioonis kokkulepe, et kui mootorsõidukimaks on riigikogule üle antud, saan ma avada järgmise arutelu koalitsiooni sees, sest lihtsalt füüsiliselt kõike korraga ei jõua. Sellest ei ole ma taandunud ja olen teinud tööd selle nimel, et leida alternatiive. Käisin ka selle avalikult välja, et minu hinnangul sellises mahus maksutõuse 2025. aastal ei ole võimalik teha ning on vaja otsida alternatiive. Eeskätt peaks need keskenduma kokkuhoiule ja sellele, et me püsikulusid mitte mingil juhul juurde ei võtaks selles majanduskeskkonnas, et olla ettevõtjatega solidaarsed. Kui neil on raske, peame ka meie püksirihma pingutama ja koomale tõmbama," selgitas minister. 

"See on see, mida ma ka valitsuspartneritele esitan. Loomulikult ootan ka nende ideid. Keegi ei ole RES-i lahti võtnud ja keegi ei ole kokkulepetest taganenud, aga ma arvan, et fookust on vaja muuta maksutõusudelt rohkem sinna suunda, kuidas kokku hoida, kuidas tõhusamalt teha ja kuidas selles keerulises majandusolukorras mitte rohkem riigile, Eesti inimestele ja ettevõtetele koormat peale panna," jätkas Võrklaev. 

Rahandusminister kinnitas, et ta ei ole rääkinud suure laenu võtmisest. "Ei, ma ei ole seda öelnud, et me läheme seda laenuga katma. Ma olen öelnud seda, et ilmselt maksutõusud sellises mahus ei ole võimalikud. Kas ka kokkuhoiud ainult on võimalik? See on väga suur summa ning võib tekkida probleeme, sest meil juba riigieelarve strateegias on kokkuhoidudeks rida olemas. Aga see on see, kust ma otsin lahendusi ja olen kutsunud ka teisi kaasa mõtlema. Meil on RES-is veel rida ettepanekuid, mida peame valitsuses ära otsustama ja mida peavad ministrid sisustama. Need on meil jaotatud ja eks iga minister tuleb oma ettepanekutega," ütles Võrklaev. 

Tema sõnul on erinevaid mõtteid, kuidas 400 miljoni euro suurust maksuauku sisustada.  "Reformierakond on olnud pigem seda meelt, et maksutõuse nii vähe kui võimalik. Paratamatus on see, et kaitsekulutusteks oli vaja seda teha ja riigieelarve kordategemiseks peame maksubaasi ajas tõstma. Nüüd on küsimus selles, kas see 2025. aastal on ühiskonnale vastuvõetav ja kas meil on muid teid, kuidas seda mitte teha. Aga ma ei ole öelnud seda, et me jätame 400 miljonit maksutõuse ära, katame selle kõik laenuga ja elame rõõmsalt edasi," ütles Võrklaev. "See on olnud väike kommunikatsiooni-error. Ka minu algses intervjuus on sees see, kus ma räägin kokkuhoidudest ja sellest, et me ei tohiks täna arutada seda, et  võtame veel täiendavaid püsikulusid peale, mida peame laenuga katma."

Võrklaeva sõnul ei ole Reformierakond laenuvastane, aga seda eeskätt investeeringute vaates. "Loomulikult on vaja laenu võtta, aga see olgu eeskätt investeeringuteks. Mis on meie riigi süsteemne probleem? Me võtame laenu. Sel aastal oleme võtnud, võtame järgmisel aastal ligi 2 miljardit ja 900 miljonit, me katame püsikulusid laenuga. Vot see on probleem ja peame mõistma, et see ei lähe ise üle ning see ei lähe majanduskasvuga üle. Me peame oma püsitulud ja kulud saama tasakaalu ning eeskätt tuleks seal vaadata Reformierakonna hinnangul seda, kuidas kulusid kokku hoida. Ei ole praegu võimalik hakata arutama, et kui majanduses on raskemad ajad, siis me võiks hooga hakata veel täiendavaid püsikulusid peale võtma ja seda laenu eest rahastama. Ei ole ma seda öelnud ja kuidagi õigeks seda ei pea," lisas Võrklaev.