"See oli Rimi kättemaks selle eest, et me keeldusime neile poolmuidu poepinda üürimast ja eelistasime parema pakkumise teinud konkurenti," ütles VM Keskuse juhatuse liige Veljo Kuusk pressiteates ning lisas, et Rimi üürihuvi jutt muutus mingil hetkel ka väidetavaks ostusooviks.
"Reaalsuses lootsid nad tõenäoliselt pärast kohtuhagidega kurnamist arendaja nurka suruda ja kogu keskuse umbes miljon eurot alla õiglase hinna kätte saada," lisas Kuusk. "Müüsime arendusprojekti maha, aga muidugi mitte mingitele väljapressijatele. Kannatasime kahju ja nõuame selle kindlasti süüdlaselt kohtu kaudu välja."
VM Keskus soetas 2018. aasta lõpus kinnistu ning asus sinna rajama Veskimöldre Kodukeskust, mille avamine kavandati 2019. aasta jõulude-eelsesse perioodi. Keskust ehitas Nordlin Ehitus, arendaja investeeris vajamineva omakapitali ning pangalaen arenduse lõpule viimiseks pidi avanema oktoobris 2019, kuid vahetult enne seda andis Rimi kohtusse kaks hagi.
Rimi isegi ei varja kohtule esitatud dokumentides, et mõlema hagi rahuldamine samaaegselt ei ole võimalik, kuna esitatud nõuded välistavad teineteist. Jah, just nimelt välistavad. Selline ongi kõige ehedam ärikius, kus suur kaubandus- ja kinnisvarafirma püüab lämmatada ühe arendusprojekti valmimist mistahes hinnaga,
märkis Kuusk.
Kuuse sõnul hages Rimi VM Keskust kahe hagiga väites, et tal on sõlmitud kinnistu eelmise omanikuga üürileping ja palus asja arutamise ajaks seada koormatised kinnistule ja keelata arendaja poolt leitud konkurendil sisse kolida.
Kuuse sõnul pole VM Keskus kunagi kõnealust Rimi üürilepingut üle võtnud ja ka kinnistu ostmisel fikseeriti notariaalselt, et kinnistul puuduvad üürilepingud. Samuti ei saanud üürileping tema hinnangul kinnistuga kaasa minna, kuna pinna valdust ei olnud eelmine omanik Rimile veel üle andnud.
"Kui me kinnistu ostsime, oli lepingutes selgelt kirjas, et ühtegi kohustust uuele omanikule kaasa ei tule. Me küll nüüdseks teame, et eelmisel omanikul oli Rimiga sõlmitud kokkulepe, kuid selle lõpetamise tingimused olid neil omavahel samuti kokku lepitud ja nii ei saa Rimil olla ühtegi pretensiooni isegi kinnistu eelmisele omanikule, rääkimata meist," lisas Kuusk.
Kohus seadis eelmisel sügisel hagide menetlemise ajaks Rimi nõudel kohtuliku hüpoteegi esimesele järjekohale ja keelas VM Keskuse üürnikul valdust üle võtta. See omakorda ei võimaldanud keskust tähtaegselt üle anda üürnikele ega ole võimaldanud hoonet avada tänase päevani.
Kuuse selgituse kohaselt ei soostunud pangad ka keskusele enam laenu andma olukorras, kus kinnistule oli seatud kohtulik hüpoteek ning arendaja oli sunnitud keskuse lõpuni valmis ehitamiseks kasutama alternatiivseid ning kulukamaid finantseerijaid.
"Kahju me kandsime, kuid otsustasime, et me päris kindlasti ei allu sellisele väljapressimisele, teeme maja valmis ning kulude kasvades oleme valmis kohtupidamise käigus veelgi tõstma oma kahjunõuet," toonitas juhatuse liige.
