Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris kuuvõrdluses 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes langesid 1,1 protsenti. Euroalal on hinnalangus viimased kolm kuud ulatunud 0,3 protsendini.
"Hindu on kevadest saadik survestanud koroonakriis ning teise laine tõttu ei ole hinnalanguse pidurdumist veel toimunud – viimase kaheksa kuu jooksul on hindade langus püsinud 1 protsendi lähedal," märkis Pungas pressiteates.
Ta nentis, et paremini on läinud jaekaubandusel, samas viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud pärsivad eelkõige teenuseid. Sarnane olukord on ka Euroopas laiemalt, kus majandusaktiivsust kajastav ostujuhtide indeks (PMI) on rangetest piirangutest tingitud teenustesektori halvenenud seisu tõttu taas languses.
"Seevastu positiivsed uudised toimiva vaktsiini peatsest kasutuselevõtust on toormehindu kergitama hakanud. Nafta hind tõusis novembri lõpus viimase üheksa kuu kõrgeimale tasemele. Lisaks on toiduhinnad välisturgudel viimastel kuudel tugevnenud nõudluse ja saagikuse probleemide tõttu kiirelt tõusnud," ütles analüütik.
Kõrgemad toorainehinnad ei ole Pungase sõnul veel siinsetesse jaehindadesse jõudnud. Kui diislikütuse hinda on muutus vähesel määral mõjutanud, peaks see lähiajal kanduma kütusehindadesse laiemalt.
"Vaatamata välisturgude hinnaarengutele on toiduainete hinnatõus Eestis viimastel kuudel pidurdunud, ulatudes novembris 0,7 protsendini. See on ka aeglasem kui euroalal, kus toidu kallinemine jääb 2 protsendi juurde," sõnas Pungas.
Tarbijahindade langust veavad analüütiku sõnul jätkuvalt energiahinnad, mis on 8 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Teenuste hinnad on viiruse mõjude tõttu väikses languses.
Kuigi palgakasv on sügiskuudel järk-järgult taastunud, survestavad teenuste hindu kriisis raskustesse sattunud tegevusalad. Lennu- ja laevapiletite ning majutuse hinnad on vastavalt 27 protsenti, 8 protsenti ja 15 protsenti madalamad kui eelmise aasta novembris,
märkis Pungas.
