Valitsus toetas neljapäeval elektrituruseaduse muudatusi, millega on kavas kärpida uuest aastast taastuvenergia toetuste mahtu 18 protsenti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud eelnõu kohaselt on toetatav elektrikogus sõltuv taastuvenergia eesmärgist ning toetused on seotud elektrienergia ja süsinikdioksiidi turuhinnaga.
Uus skeem hõlmab juba rajatud või rajamisel olevaid taastuvelektri tootmisüksusi, teatas ministeerium BNSi vahendusel.
Ministeerium märkis, et eelnõus toodud toetusskeem on taastuvenergia tootjatega saavutatud kompromisslahendus, mis hoiab võrreldes praegu kehtiva skeemiga tarbijatele 2020. aastani ministeeriumi hinnangul kokku kuni 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab Eesti oluliseks taastuvatest allikatest elektri tootmist, kuid eelkõige tuleb silmas pidada inimeste huve. "Taastuvenergia toetuse vähendamine kajastub kindlasti elektriarvetel ja leevendab elektri hinna tõusu," lausus ta.
Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, moodustades mullu Eesti elektritarbimisest 13 protsenti. Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui konventsionaalsetest allikatest tulev elekter, on see muutunud ministeeriumi hinnangul tarbijatele märkimisväärselt koormavaks, moodustades ligi kümnendiku elektriarvest.
Viimastel aastatel tehtud investeeringute abil on jõudsalt kasvanud eriti biomassist toodetud elektrienergia osa, moodustades kõigist tootjatele välja makstud taastuvenergia toetustest tänavu teises kvartalis 76 protsenti.
Praegune taastuvelektri toetus on fikseeritud muutumatu määrana 53,7 eurot megavatt-tund võrdselt kõigile tootjatele, mida Elering maksab toetusena iga toodetud megavatt-tunni taastuvelektri eest lisaks tulule, mida tootja teenib elektrienergia müügi eest turule. Turuhinna tõustes võimaldab selline skeem ministeeriumi hinnangul põhjendamatult suurt tulukust, sest sõltumata turuhinnast on makstav toetus muutumatu.
Riigi makstavate toetuste abil saavutatav investeeritud kapitali tootlus, mis on suurem kui 10–12 protsenti, on ministeeriumi hinnangul vastuolus Euroopa Liidu (EL) riigiabi suunistega ning kvalifitseeritav kui keelatud riigiabi ehk ülekompenseerimine.
