Autoettevõtete Liidu arvutused Krediidiinfo bussitranspordisektori ülevaatele tuginedes näitavad, et ausatel vedajatel on keeruline palgata ametlikult ja sektoris kehtiva üldtöökokkuleppe tingimuste alusel bussijuhte ja tasuda nende pealt kokkulepitud maksud, sest suur osa turuosalistest ei täida kokku lepitud tingimusi ning hoiavad sellega hinnakonkurentsi moonutatult madala.

"Bussitranspordi sektoris on levinud tellimusvedude eest tasumine sularahas, mis loob võimalused "mustaks kassaks", millega bussiettevõtted saavad luua erinevaid kompensatsioonimehhanisme, maksta ümbrikupalka, lubada bussijuhtidel kasutada kütusekaarte isiklikuks tankimiseks, deklareerida rohkem välisvedusid ja maksta töötasu fiktiivsete päevarahadena. Ausate bussiettevõtetele on see kaotatud raha ning otsene põhjus, miks bussijuhtide palkasid tõsta ei saa," ütles Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori pressiteate vahendusel.

Probleemid hakkavad hargnema sellest, et osa koole, lasteaedu ja spordiseltse maksab bussiettevõtetele juhuvedude eest sularahas, osaliselt teevad sama erasektor ja üksikisikust tellijad – kõik sellised veod on bussiettevõtetel võimalik deklareerimata jätta. Osaliselt jõuab must raha bussifirmadesse ka turismibüroodelt, kes müüvad eraklientidele bussiekskursioone ja võtavad reisijatelt vastu sularaha.

Samuti usub liit maksu- ja tolliameti ning Creditifino arvandmete võrdluse alusel, et ka osad kommertsliinide vedajad ei deklareeri ilmselt oma piletitulu 100 protsendi ulatuses.

Autoettevõtete Liidu esmasel konservatiivsel hinnangul on bussitranspordisektoris käibe- ja palgamaksude mittemaksmisest tingitud aastane maksukahju riigile 9,09 miljonit eurot.

Krediidiinfo poolt valikuliselt kajastatud 91 bussiettevõttest 66 ei täida sektoris kehtivad üldtöökokkuleppe alammäära, mis oli 2018. aastal 895 eurot brutos.

Kui nimetatud 66 ettevõttes oleks miinimumnõuded täidetud, tähendaks see riigile maksutulu vähemalt 2,2 miljonit eurot, kuna sektoris makstav töötasu on alammäärast hinnanguliselt 10-15 protsenti kõrgem, võib saamata jäänud maksutulu olla koguni 3,5 miljoni euroni. Lisaks näitab ettevõtete käibemahtude ja töötajate suhtarvude võrdlus, et riigile tekitatav maksukahju on 4,19 miljonit ning käibe varjamisest tingitud arvestuslik käibemaksu kahju on 1,4 miljonit eurot.

Autoettevõtete Liidu hinnangul on tegemist problemaatikaga, mis halvab sektori jätkusuutliku arengu ja tekitab olulise kahju riigile, ausatele vedajatele, sektori mainele ja sotsiaalsele süsteemile tervikuna.

Sellest tulenevalt kutsub liit maksu- ja tolliametit, maanteeametit, tööinspektsiooni, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, politsei- ja piirivalveametit ning ametiühinguid koostööle, et anda kõikidele sektoris tegutsevatele ettevõtetele selge sõnum – riik ja ühiskond laiemalt ei saa enam aktsepteerida bussitranspordi sektoris lokkavat ebaausat konkurentsi ning võtma viivitamatult kasutusele efektiivseid ning tulemuslikke meetmed olukorra kontrolli alla saamiseks.