Varimajanduses tegutsevad Eestis eelkõige väiksemad ettevõtted, varimajanduse osatähtsus mullu ühe kuni viie töötajaga ettevõtete hulgas oli 23,6 protsenti, selgub majanduskõrgkooli SSE Riga uuringust.
Üle-eelmise aastaga võrreldes püsis näitaja samal tasemel. Veidi on kasvanud uuringu andmeil varimajanduse osatähtsus kuue kuni kümne töötajaga ettevõtete hulgas, kus see oli mullu 22 protsenti ja tunamullu 18,9 protsenti. Samuti on kasvanud 11–20 töötajaga ettevõtete hulgas varimajanduse osatähtsus, ulatudes mullu 25,7 protsendini võrreldes tunamulluse 18,7 protsendiga.
Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) moodustas ettevõtjate seas läbiviidud küsitlusel põhineva uuringu järgi varimajandus möödunud aastal 19,2 protsenti ja samal ajal Läti SKP-st 21,1 protsenti ning Leedu SKP-st 18,2 protsenti.
"Olen mõnevõrra üllatatud sellest numbrist. Oleksin eeldanud, et Eesti varimajandus on väiksem," ütles SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt reedel uuringut tutvustaval pressikonverentsil. Ta möönis, et puutub ettevõtete juhtidega suheldes kokku enam suurte ettevõtetega, mis uuringu järgi varimajanduses ei osale ja mis pööravad aegamööda üha rohkem tähelepanu sotsiaalsele vastutusele. Undi sõnul ei soovi SEB Pank varimajandust krediteerida.
Rohkem kui 50 töötajaga ettevõtete hulgas oli mullu varimajanduse osatähtsus Eestis uuringu järgi null protsenti. See näitab vähenemist 2011. aastaga võrreldes, kui 51–200 töötajaga ettevõtete hulgas oli varimajanduse tähtsus 18,8 protsenti. Rohkem kui 200 töötajaga ettevõtete hulgas oli ka 2011. aastal varimajanduse osatähtsus null protsenti.
Uuringu järgi on selliseid ettevõtteid, mis maksavad rohkem kui veerandi oma tuludest selleks, et "asjad tehtud saaksid" ehk pististeks ja sarnasteks makseteks, Leedus kokku 25 protsenti kõigist ettevõtetest. Eestis on selliseid ettevõtteid kuus protsenti ja Lätis üheksa protsenti.
Erasektori ausus ja läbipaistvus on osa riigi konkurentsivõimest ja majanduslikud kontaktid on igal riigil ärikultuuri poolest sarnasemate majandustega, märkis SEB Panga makroanalüütik Ruta Arumäe pressikonverentsil.
Eestisse tulnud välismaistest otseinvesteeringutest (FDI) pärineb Rootsist 27 protsenti, Soomest 24 protsenti ja Hollandist kümme protsenti. Seevastu Lätisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest pärineb 22 protsenti Rootsist, kaheksa protsenti Hollandist ja seitse protsenti Küproselt ja Leedus on suurimad välismaiste otseinvesteeringute päritolumaad Rootsi 22 protsendi, Poola 12 protsendi ja Saksamaa 10 protsendiga.
Sealjuures on Rootsi suur osatähtsus seotud pangandusega ja Eesti puhul on siin märkimisväärne suur seotus Soomega, selgitas Arumäe. Varimajanduse osatähtsus Soomes ja Rootsis on hinnanguliselt 8–9 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), märkis Arumäe.
Uuring arvestas varimajanduse kolme komponenti: ettevõtte varjatud tulusid, registreerimata või peidetud töötajaid ja ümbrikupalku. Ümbrikupalgad moodustavad 52,3 protsenti Eesti varimajandusest, ettevõtete varjatud tulu 28,5 protsenti ja varjatud tööjõud 19,2 protsenti.
Kuritegelikku ehk musta majandust uuring ei hõlma, nii et prostitutsiooni, alkoholi ja uimastite salakaubanduse lisamisega oleks majanduse hämara poole osatähtsus SKP-s veel suurem. Igas Balti riigis tehti uuringu tarbeks 500 telefoniintervjuud.
