258 inspektsioonist on 82 korral amet külastanud tööstuskaupade müüjaid, rikkumiste protsendiks kujunes nende puhul 26.
Ainult toidukaupade müümisega tegelevaid poode kontrollis amet 39 korral, rikkumiste protsent oli 13. Toidukaupade müüjate puhul esines võrdselt vale ümardamist ning hinnaerinevust kassas ja müügisaalis.
Supermarketites on rikkumiste protsent 16, kõige enam eksisisd supermarketid müügisaali ja kassa hinnaerinevuse osas. Teisel kohal oli vale ümardamine.
Muu teeninduse valdkonnas, nagu keemiline puhastus või võtmete valmistamine, on amet teinud kokku 11 kontrolli. Rikkumise protsendiks tuli 27, kõige enam esines vale kursi kasutamist.
Turetski lisas, et toitlustusettevõtetel on rikkumise protsent 26, kokku kontrollis amet 19 toitlustusettevõtet. Väikepoode ja kioske on amet kontrollinud 30 korral, rikkumiste protsent oli 20.
Alates aasta algusest on tarbijakaitse saanud infotelefonile 282 pöördumist, millest 76 on olnud kontrollkäigu vihjeks. E-maili teel on amet saanud vihjeid konkreetseks kontrollimiseks 35.
Turetski märkis, et ausa hinnastamise leppe rikkumise kohta on amet saanud pigem vähe vihjeid. "Hinnad tohivad tõusta ka ausa hinnakujundamise leppega liitunutel, kui kerkivad sisseostu hinnad," selgitas Turetski. Samas pole ausa hinnastamise leppega liitunutel tema sõnul õigust ümardada nõnda, "et näiteks peab olema 73 eurosenti, aga paneme 80, et oleks ilus."
Amet on ausa hinnastamisega liitunud ettevõtteid kontrollinud 34 korral, kuid hetkel ei saa veel kokkuvõtteid teha. "Nelja või viie ettevõtte puhul on konkreetselt alust arvata, et on toimunud niiöelda pahatahtlik hinnatõus. Kas see on ka tegelikult toimunud, ei oska öelda, selleks peavad meil olema [kauba] saatedokumendid, aga see võtab protseduuriliselt kauem aega," rääkis Turetski.
BNS
