Mitte ainult Eestis, vaid ka suuremas osas Kesk-Euroopast oli tänavu hea viljasaak. Samas jäi koristusaeg hilisema valmimise tõttu lühemaks ja kogu vilja kuivatamine, ladustamine ning vedu tuli seetõttu teha kiiremini. Samas on viljaveolaevu väga keeruline leida.
Koristusaja tipphetkel, septembris, oli olukord vahepeal päris hull, kirjutab Maaleht. “Kuna vilja on palju, siis on laevu siia regiooni tänavu ääretult raske leida – kõik on juba broneeritud,” selgitab Farm Plant Eesti viljapealik Marge Pähkel. “Meile pidi tulema laev septembri lõpuks, aga saime alles oktoobri esimesel nädalal laadida.”
Kui laev hilineb, siis põllumehed, kelle vili läheb lepingujärgselt otse laeva, peavad hoidma müügivilja enda juures, ootama ja olema n-ö stardivalmis. Aga kuna saak on tänavu suur, võib neil see vili, mida õigel ajal ära vedada ei saa, kuivatis või laos ette jääda ja töö on takistatud.
Samas aga, kui juba laev kohal on, suunatakse suur osa autosid sellele vedamiseks – siis ootavad jälle teised põllumehed autode taga.
“Septembris oli transport suur probleem,” kinnitab Anti Mets, kes kasvatab vilja Võrtsjärve ääres. Vilja on täis ka enamik viljafirmade ning sadamate ladusid ja elevaatoreid. Kui laev tuleb lepingu viimasel nädalal või hilineb, on normaalne elu häiritud.
“Hiljuti just oligi selline olukord,” räägib Marge Pähkel Farm Plantist. “Bekkeri sadam oli täiesti täis, sinna ei saanud vilja vedada. Tegelikult on seal vabade pindadega endiselt kitsas. Kuuldavasti on ka teised laod korralikult täis.”
Pärnu sadamas, kus Farm Plant laupäeval laeva laadis, pole aga üldse ladu. Kogu vili tuleb autodega kohale vedada ja kohe laevale tõsta. Nagu viljakoristusel, on ka logistikas üheks teguriks ilm. Kui vihma sajab ja laadimine on väljas, ei ole võimalik seda teha.
“Laupäeval oli rohkem kui 700 tonni nisu autodega farmerite juurest siiapoole teel. 90 protsenti kogusest tuleb otse põllumeeste juurest, sellele laevale paneme peale kuskil 2200 – 2300 tonni,” maalib viljapealik pildi Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa teedest, kust nisu laevale veeti.
Kõige rohkem eksporditakse Marge Pähkli teada söödanisu, mida on meie regioonis sel aastal kõige rohkem. Samuti on rapsi palju.
Ekspordilepingutes on alati ära märgitud, kes laeva otsib. Üldjuhul otsibki laeva ostja, müügifirmadel selle eest muretseda ei tule.
Suurtel ostjatel on omakorda lepingud laevaomanikega. Laeva saabumisest teatatakse viis päeva ette, päris suurtel laevadel võib teatamisaeg olla seitse päeva.
Eestis laaditakse Marge Pähkli sõnul 1000–25 000tonniseid laevu. Võimalik on laadida ka 50 000 tonni. Keskmine laev on 3000–5000 tonni.
