Põhihäda on selles, et tähtaegselt esitab aastaaruande vaid 60% kõigist registreeritud juriidilistest isikutest, mis tekitab paljudele asutustele probleeme, kes peavad omakorda andmeid kusagile statistikasse edastama. Aruandekohustust kontrollivad seni maakohtute registriosakonnad, kel pole registripidamise kõrvalt selleks aga ressurssi, teavituste ja trahvimiste praktika on väga erinev.
Kaalunud mitut eri varianti (sh hilinemisele "hinnakirja" kehtestamist), jäi justiitsministeeriumis sõelale niisugune mõte, et aruandekohustuse täitmisega seonduvaga (teavitused, hoiatused, sunniraha) hakkaks tegelema Maksu- ja Tolliamet. Aruande enda esitamise korras olulisi muudatusi ei tehtaks.
Selleks kõigeks on vaja muudatusi teha äriseadustikku, mittetulundusühingute seadusesse, sihtasutuste seadusesse, tulundusühistute seadusesse, erakonnaseadusesse, ametiühingute seadusesse, kirikute ja koguduste seadusesse, korteriühistuseadusesse, maksukorralduse seadusesse, pankrotiseadusesse ja notari tasu seadusesse. Samuti kolme määrusse. Uus kord peaks plaanipäraselt jõustuma 2016. aastal.
Kuidas tundub? Kas midagi peaks veel muutma, nt loobuma kõigi juhatuse liikmete allkirjanõudest aastaaruandel? Loobuma üldse aruandekohustusest väikestel ühingutel? Kui väikestel? Mõtted on oodatud 7. oktoobriks meilile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..