"Arenenud riikide maksusüsteemid on reeglina väga stabiilsed ja suuremaid muudatusi tehakse pika aja tagant. Ka 2000. aastate alguses ülesehitatud maksusüsteem on Eestit oma tõhususes ja lihtsuses väga hästi teeninud," ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov pressiteates.
"Samas hakkavad üleilmsed trendid nagu majanduse digitaliseerimine, ebavõrdsuse kasv ja kliimapoliitika järjest enam kahandama ka Eesti maksubaase ja -laekumisi," märkis ta.
Danilovi sõnul toob rahvastiku vananemine kaasa üha suurema surve sotsiaalkulude kasvuks. "Tööealine elanikkond väheneb prognooside järgi 33 000 inimese võrra ja üle 65-aastaste vanuserühm kasvab praegusega võrreldes 16 protsenti," ütles ta. "Nii kasvab aastaks 2035 riigi sotsiaalkaitse puudujääk 2,5 miljardi euroni."
Arenguseire Keskuse eksperdi Magnus Piiritsa sõnul on ühiskonna ühiste kulude katmisel laias laastus valik kolme maksubaasi vahel – tarbimise, tööjõu ja kapitali maksustamine.
Tarbimise maksustamisega on Eesti jõudnud paljudest Euroopa Liidu riikidest juba ette, tööjõudu pole võimalik täiendavalt maksustada. Vaid kapitalitulu ja vara on Eestis liikmesriikide keskmisest kordi madalamalt maksustatud,
märkis Piirits.
"Lisaks tuleb arvestada, et uute töövormide nagu platvormitöö tõttu muutub tulevikus järjest keerulisemaks tööjõu maksustamine," lisas ta.
Piiritsa sõnul on raportis toodud stsenaariumid mitmete meetmetega, mis võiksid aidata vormida üleilmsete trendide taustal ka Eesti maksusüsteemi tulevikukindlamaks.
"Ükski stsenaarium pole mõeldud üks-ühele rakendamiseks, küll aga võimaldab nende väljatoomine ja läbiarvutamine anda infot erinevate valikute plusside ja miinuste kohta," ütles Piirits.
Digitaalse maailma stsenaarium küsib, kuidas kohandada maksusüsteem sobivaks digiajastule. Maksumuudatuste soovitavad tulemid on maksukoormuse kandmise võrdsem jaotus töise tulu teenijate ja kapitalitulu teenijate vahel, arvestades ettevõtlusvormis töötamise levikut, ning digiajastukindlate katteallikate leidmine rahvastiku vananemisest tulenevale sotsiaalkulude kasvule.
Neil eesmärkidel kehtestatakse traditsiooniline ettevõtete tulumaks maksumääraga 30 protsenti, üksikisiku tulumaksumäär tõstetakse 30 protsendini. Samas kasvab maksuvaba miinimum 1,25-kordse miinimumpalgani ja sotsiaalmaksumäära vähendatakse 13 protsendile. Kehtestatakse kinnisvaramaks. Stsenaarium tooks 2035. aastaks riigieelarvesse aastas lisaks 807 miljonit eurot.
Võrdse stardi stsenaariumi põhiküsimuseks on maksusüsteemi reageerimine süvenevale ebavõrdsusele. Maksumuudatuste soovitavad tulemid on ebavõrdsuse vähenemine ning jõude seisva kinnisvara tootlik rakendamine. Varamaksudega kogutava täiendava tulu arvelt on võimalik rahastada süvenevaid puudujääke sotsiaalsüsteemis ning investeeringuid kliimaeesmärkide täitmiseks.
Selles stsenaariumis kehtestatakse varamaks ja astmeline tulumaks. Majanduse konkurentsivõime säilitamiseks kõrge kvalifikatsiooniga tööjõusegmendis kehtestatakse sotsiaalmaksulagi. Need muudatused tooksid 2035. aastaks riigile aastas lisatulu üle 600 miljoni euro.
Keskkonnakriisi stsenaariumi põhiküsimuseks on maksusüsteemi reageerimine rohepöördele. Maksumuudatuste abil püütakse stiimuleid kliimateadlike valikute tegemiseks nii ettevõtluses kui ka kodumajapidamistes, hoogustades samal ajal tehnoloogiate arendamist ja eksporti ning hoides ära toimetulekuprobleemi.
Sisse viiakse automaks, heitkogustega kauplemise süsteem laieneb transpordile ning ehitus- ja elamusektorile. Viiakse sisse 15 protsenti traditsiooniline ettevõtete tulumaks ja selle raames maksusoodustus teadus- ning arendustegevusele.
Üksikisiku tulumaksu maksuvaba tulu seotakse miinimumpalgaga. 2023. aastal tooks maksumuudatused riigile aastas üle 570 miljoni euro lisatulu, kuid see hakkab langema ja jõuab 2035. aastaks 460 miljoni euroni.
2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks "Tulevikukindel maksustruktuur", milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
