Paljudes majandussektorites oli mullukevadisest koroonapandeemiast põhjustatud tagasilangus ajutine ja taastumine on olnud kiire. See tähendab, et ettevõtete käibed ja bilansimahud on kasvanud ja paljud, kes on seni pidanud tellima audiitori ülevaatuse, peavad nüüd tellima mahukama töövõtu – auditi. Paljud, kel siiani polnud audiitorkontrolli kohustust, on nüüd ületanud audiitori ülevaatuse kriteeriumid ja peavad tellima ülevaatuse. Seda, kas ettevõttel tuleb tellida audit, ülevaatus või mitte kumbki, saab lihtsalt ja kiirelt kontrollida auditikalkulaatori abil.
Audiitori valikul on tähtsad kriteeriumid tema kvalifikatsioon, usaldusväärsus, kättesaadavus ja kogemus. Eestis oli audiitortegevuse registri andmetel tänavu juuni lõpus 344 vandeaudiitorit ja 131 audiitorettevõtjat. Kuidas aga teada saada, kes neist on usaldusväärne ning teeb oma tööd korralikult ja tähtaegselt? Üks võimalus on vaadata audiitortegevuse järelevalve nõukogu iga-aastase audiitorühingute kvaliteedikontrolli tulemusi.
Halva hinnangu saanute arv suurenes
Arvestades, et audiitoreid on sadu, ei auditeerita igaüht igal aastal, vaid mitme aasta jooksul. Näiteks perioodi 2020/2021 korraline kvaliteedikontroll tehti 31 audiitorettevõtja juures. Järelevalve nõukogu aastaraamatust tulemusi vaadates tekitab muret asjaolu, et kasvanud on nõudeid mitte järginud audiitorite arv – punase ehk ebarahuldava kvaliteedimärgise sai kaks korda rohkem audiitoriühinguid kui aasta varem. Täpsemalt jagunesid hindamistulemused niimoodi: 9 „rohelist“, 14 „kollast“, 4 „oranži“ ja 4 „punast".
Eraldi tasub peatuda punase hinnangu saamise põhjustel. Selleks võib olla näiteks asjaolu, et piisav asjakohane tõendusmaterjal on jäänud audiitoril kogumata, mis on eelduseks audiitori aruande koostamisel; või puudub kindlus, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulist väärkajastamist. Samuti võib olla kasutatud ebaõiget finantsaruandluse standardi kohast arvestuspõhimõtet, mille tulemusena on finantsaruanne olulisel määral vale jne.
Enamik eelmisel hooajal kvaliteedikontrollis käinud audiitoreid on saanud kollase kvaliteedimärgise, mis tähendab, et audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised puudused. Tulemuste selgituseks tuleb öelda, et audiitoritel on raske täita kõiki pidevalt lisanduvatest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid, mistõttu kõrgeima hinnangu ehk rohelise märgise saanud audiitorühingute arv on vähenenud.
Mis juhtub, kui audiitorettevõte saab punase hinnangu?
Audiitortegevuse järelevalve nõukogu ei soosi selliste audiitorettevõtjate tegevuse jätkamist, kes vähemalt kahe aasta jooksul on saanud korralise kvaliteedikontrolli tulemuseks punase märgise. Juhul kui audiitorettevõte ei võta kohe kasutusele meetmeid audiitorteenuse parandamiseks, tunnistab järelevalve nõukogu tema tegevusloa kehtetuks ning vajadusel võtab ära audiitorettevõtjaga seotud vandeaudiitori kutse, kes on audiitorteenust osutanud alla nõutava taseme. Samuti nõuab oranž kvaliteedihinnang kohest audiitorteenuse kvaliteedi parandamist.
Küllap ei taha ükski ettevõtja, et tema majandusaasta aruannet auditeeriks audiitor, kelle büroo on saanud hindeks punase või oranži. Selleks tulebki eeltööd teha, et audit ei kujuneks lihtsalt seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, vaid et auditist oleks tõesti ka kasu: annab ju audiitor hinnangu, kas raamatupidamine ja arvestusprotsessid on kooskõlas regulatsioonidega, ning kui peaks leiduma parendamist vajavaid kohti, annab audiitor ka selleks nõu.
