Liit saatis täna valitsusele oma ettepanekud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. EHRL-i hinnangul mõjutab majutusasutuste käibemaksuerisuse – 9 protsenti praeguse 20-protsendise üldise määra asemel – kaotamine ja selle järsk tõstmine 22 protsendini ennekõike Eesti enda mainet turismi sihtkohana ja majanduslikku käekäiku.
Arvestades kiiruga tehtud pealiskaudset mõjuanalüüsi, dialoogi puudumist sektoriga ning muudatuse olulist mõju, oleme selle muudatuse vastu ja teeme ettepaneku arvata majutuse käibemaksumuudatusega seonduv käesolevast eelnõust välja. Selleks, et seadusemuudatusega edasi minna, tuleb teha põhjalik mõjuanalüüs, kaasata seotud osapooled sisulistesse aruteludesse ja menetleda kogu muudatust riigimehelikult ja hea valitsemise tava kohaselt. Jõustumine 2025. aastal annab selleks piisava aja ja võimaluse,
leiab liit.
EHRL-i tegevjuhi Killu Maidla sõnul on kogu senine majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise protsess olnud tarbetu kiirustamine. "Meie sektori kaasamine on seni olnud vaid näiline," leiab Maidla. "Meile anti seaduseelnõule oma seisukoha edastamiseks sisuliselt vaid kaks ja pool päeva, mis reedab valitsuse motivatsiooni teha otsused kiirelt, analüüsimata ja sektorit kaasamata," lisas ta.
Maidla hinnangul on kiirustamine kaasa toonud selle, et uus valitsus eesotsas värske rahandusministri Mart Võrklaevaga tegelikult ei adu, mida maksumuudatus selle sektori ettevõtete jaoks kaasa toob. "Meile lajatatakse 2,4-kordse maksutõusuga, mis võib tähendada paljude ettevõtete pankrotte ja seda ennekõike maapiirkondades," usub hotelliliidu tegevjuht.
Maidla sõnul pole Eesti turismisektor veel toibunud koroona-aastate mõjust ja uue löögi vastuvõtmiseks pole lihtsalt enam ressursse. Järsu maksutõusu järel tuleb paratamatult tõsta majutusteenuste hindu, mis annab lisahoobi Eesti konkurentsivõimele võrreldes naaberriikidega. See toob paratamatult kaasa turismiekspordi vähenemise.
EHRL rõhutab oma ettepanekutes valitsusele, et riik peaks panustama enne maksumäärade suurendamist senisest nähtavamalt juba kehtestatud maksude kogumisele, pöörates tähelepanu varimajandusele toitlustussektoris ja lühiajaliste rendipindade regulatsiooni puudumisele.
