Hanno Velti sõnul ei pea ATV-d oma krundil töötamiseks või põllul sõitmiseks arvele võtma ja inimesed kasutavad seda võimalust järjest enam. „ATV registreerimiseks on erinevaid võimalusi ja kategooriaid, näiteks maastikusõidukina arvele võetud masinaga ei või tavaliiklusesse minna, aga sel puhul ei pea ka kindlustust tegema. Praegu on ATV-de ja ratastraktorite osas ebaselgus, aga kuna tegemist on peamiselt töömasinaga, siis tundub nende maksustamine näiteks põllumeeste suhtes karm ja mõjutab omakorda põllumajandustootmise sisendhindasid,“ ütles Velt.
„Automaksu ebaselgus mõjutab masinate ostmist ja registreerimist. Kui valitsus tuli suvel esialgse maksuplaaniga välja, siis langes registreerimine juulis võrreldes varasema aastaga 42 protsenti. Tegelikult müük nii palju ei kukkunud, lihtsalt rohkem jäeti registreerimata. Kui varasemalt jäeti arvele võtmata hinnanguliselt 25 protsenti, siis nüüd juba kolmandik ATV-dest,“ kommenteeris Velt.
„Suures plaanis on ATV-de ja ratastraktorite müük Eestis viimased paar aastat samal tasemel püsinud. Kui mullu aasta esimeses pooles oli müük vaiksem, siis aasta lõpus tõusis oluliselt. Detsembris võeti arvele varasema aasta sama ajaga võrreldes 6,7 protsenti ning 2021. aastaga võrreldes 26 protsenti rohkem ATV-sid ning selles oli oma osa ka tõusval käibemaksul. Suure nõudluse tõttu tekkis kogu turul defitsiit, mis praeguseks on enam-vähem lahenenud. Eesti eelmise aasta enimmüüdud ATV-de tootja CFMOTO tehase analüüsi järgi ostetakse Eestis 1000 inimese kohta kõige rohkem ATV-sid kogu maailmas,“ lisas Velt.
