23.10.2013 Kolmapäev

Jürgen Ligi: stabiilne maksupoliitika toetab majanduse kindlustunnet

Majanduse kindlustunnet toetab maksupoliitika põhimõtete säilitamine, maksusüsteem peab püsima stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana ning võimalikult väheste eranditega, ütles rahandusminister Jürgen Ligi Riigikogule tuleva aasta eelarvet esitledes.

Jürgen Ligi: stabiilne maksupoliitika toetab majanduse kindlustunnet
Jürgen Ligi: stabiilne maksupoliitika toetab majanduse kindlustunnet Foto: PM

Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksuliste tulude kasv on võrreldes tänavuse planeeritava laekumisega 6,8 protsenti. Mittemaksulised tulud vähenevad 8,2 protsenti seoses välisraha vähenemisega.

"Lisatuluallikana näeb valitsus seni kokkukogumata jäävat maksutulu, mis on tervendav ka konkurentsikeskkonnale," ütles rahandusminister. "Kavas on eelkõige käibemaksupettuste piiramine, millest tähtsaim meede on käibemaksudeklaratsiooni elektrooniline lisa, sõiduauto isikliku tarbe maksusoodustuse kaotamine, aktsiisivaba piirikaubanduse viimine miinimumini, kütusesarnaste toodete aktsiisimuudatused, ümbrikupalkade piiramine," loetles Ligi.

Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Koos Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kuludega kasvavad eelarve kulud 418 miljonit eurot 8,1 miljardi euroni. Kulud kasvavad enamikel valitsemisaladel.

"Oleme järginud põhimõtet teha sotsiaalkulutusi, mis on eelarve suurim osa, vajaduspõhiselt, ning suutnud hoida palgakulud riigiaparaadile oma väiksusele vaatamata keskmised, 10,8 protsenti SKP-st," ütles Ligi.

Riigipoolsed investeeringud moodustavad 2014. aastal 832,1 miljoni euroga kõigist prognoositavatest investeeringutest 17,6 protsenti. Kinnisvarainvesteeringud tõusevad 10 miljonit eurot 131 miljonini. Kasvab renoveerimiste osakaal. Võrreldes tänavuse eelarvega investeeringute kogumaht väheneb 81,2 miljonit eurot.

Teehoius kasutatakse rohkem siseriiklikke vahendeid, rääkis Ligi ja lisas, et see võimaldab magistraalide ja liiklussõlmede kõrval keskenduda enam väiksematele kõrvalteedele. Kütuseaktsiisist läheb teehoidu 220 miljonit, struktuuritoetustest 60 miljonit. Tänavu oli see vastavalt 199 miljonit ja 94 miljonit.

Majanduse kasvuvõimalusi toetavad üle Euroopa keskmise teadus- ja arendustegevusse suunatavad 143,4 miljonit eurot ning EAS-i ja Kredexi kaudu ettevõtluse toetusteks minev 70,1 miljonit eurot. Kõrghariduse tegevustoetused kasvavad 135,9 miljoni euroni, tõi Ligi välja.

Kohalikel omavalitsuste võimalused kasvavad ka omavahendite arvel, sest nende tulumaksu laekumise osa kasvab 8 protsenti 783 miljoni euroni, lisas ta.

Täna on Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255