MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe rääkis, et just korrektselt käituvate ettevõtjate esitatud andmed on aidanud tuvastada kontrolliobjekte kiiremini ning selle tulemusel on menetlusse võetud juba ligi 400 juhtumit. „Lisaks mahukatele pettustele näeme palju väiksemaid käibemaksu tasumise kohustuste ebaseaduslikke vähendamisi. Kuna nende hulk on suurem, siis ka mõju käibemaksuaugule oluline,“ ütles Veermäe.
„Kõige selgemini on süsteemi käivitamise alguses välja tulnud olukorrad, kus inertsist püütakse oma käibemaksu tasumise kohustust vähendada võltsitud või fiktiivsete arvetega. Varem jõudsime selliste arveteni nädalate ja kuudega, aga uue süsteemiga on võimalik juba loetud tundidega deklaratsiooni esitajaga ühendust võtta. Kui oleme ostuarveid esitanud isikult täiendavat infot palunud, siis teatatakse aga soovist oma deklaratsiooni tagantjärgi muuta,“ märkis Veermäe.
Veermäe sõnul kasvas jaanuaris esitatud deklaratsioonide alusel käibemaksu tasumise kohustus enam kui 10 protsenti, vaatamata sellele, et ettevõtete Eesti-sisene müük ei ole võrreldes aastatagusega kasvanud. "Käibemaksu tasumise kohustuse kasv tuleb eelkõige deklareeritud kulutuste märkimisväärsest vähenemisest, mis annab alust eeldada fiktiivsete arvete osakaalu jätkuvat vähenemist ettevõtete kuludes," lisas Veermäe. Kui novembris suurenes müük 2,8 protsenti ja soetus vähenes 1,7 protsenti, siis käibemaksu tasumise kohustus suurenes selle taustal tervelt 18,4 protsenti. Detsembris kasvas käibemaksu tasumise kohustus 10,2 protsenti, kuid müük kahanes 0,1 protsenti ja soetus koguni 3,9 protsenti. Fiktiivse soetuse vähenemine tagab riigile parema maksulaekumise ja annab korrektsetele ettevõtjatele turul rohkem ruumi.
Jaanuaris esitasid käibemaksukohustuslased müügi tehinguinfo andmeid 177 232 tehingupartneri paari kohta 2,18 miljardi euro ulatuses, müüja ja ostja vahel klappisid sendi täpsusega 43 protsenti kõikidest tehingutest. Detsembrikuu käibedeklaratsiooni esitasid 75 200 maksukohustuslast, kellest 42 500 esitas ka KMD INF-i. Nii müügi- kui ostuarvete vormid olid täidetud kokku 22 000 isikul. Jaanuaris esitatud käibedeklaratsioonil deklareeritud käibemaksu tasumise kohustus oli 151,2 miljonit eurot, mis on 14 miljonit ehk 10,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal
Näited käibedeklaratsioonide kontrollist:
- Maksumaksja deklareeris käibedeklaratsiooni lisal arve, mida hankija ei olnud oma ostuarvete vormil kajastanud. Täiendav päring selgitas välja, et maksumaksja oli väljastatud arvega juba varem käibemaksust maha arvanud 1500 eurot ning püüdis seda uuesti teha.
- Ostja näitas eriehitustööde soetust 20 500 euro eest aga vastaspool müüki ei deklareerinud. Müüja ei kinnitanud müüki ega arve väljastamist, mille põhjal on alust arvata, et tegemist on võltsitud arvega. Kui maksuhaldur võttis ostjaga ühendust, siis esitati soov deklaratsiooni parandada. KMD INF-i abil lahendab maksuhaldur antud juhtumi loetud päevadega, kui varem oli risk sellist juhtumi mitte märgata või oleks tuvastamiseks kulunud nädalaid.
- Ilma maksumaksjate poole pöördumata tuvastas maksuhaldur kinnisvaratehingute ahela koos tehingute summaga. Käibedeklaratsiooni lisa abil saime tehinguteahel jälile minutitega, kui varem oleksime sõltunud sellest, kui kiiresti saame lepingud kätte. Võimalik käibemaksukahju oli 6400 eurot.
