Esiteks - arvestuspõhimõtete ülevaatamine/ajakohastamine
Selles etapis tuletatakse meelde ettevõtte poolt valitud arvestuspõhimõtted, mida on aruande koostamisel lubatud kasutada. See hõlmab ka hiliseid ja aktuaalseid muudatusi nii tehingute kajastamise reeglites kui ka terminites. Ääremärkusena peab lisama, et Eesti ettevõtetel on üldjuhul võimalik aruande koostamisel lähtuda kas Eesti finantsaruandluse standardist (EFS) või siis rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS). Eesti finantsaruandluse standardi puhul peab silmas pidama, et erineva suuruskategooria ettevõtetele võivad kehtida mõnevõrra erinevad reeglid. Näiteks mikro- ja väikeettevõtjad võivad aastaaruanded koostada kas lühendatud või täismahus aruande formaadi kohaselt ning mikroettevõtjad ei tohi lühendatud aruande puhul kasutada õiglase väärtuse meetodit.
Teiseks - arvestusvaldkonnad, millel võib olla oluline mõju omakapitalile (netovarale)
Teises etapis viiakse läbi inventuurid veendumaks, et raamatupidamises esitatud näitajad on kooskõlas valitud arvestuspõhimõtete ja tegelikkusega. Kõrgendatud tähelepanu pööratakse seejuures valdkondadele, mis võivad avaldada olulist mõju aruandeperioodi kasumile/kahjumile ning seeläbi ettevõtte omakapitalile. Sellisteks on üldjuhul varade ja kohustiste väärtuse hindamine ning tulude ja kulude periodiseerimine.
Varade ja kohustiste väärtuse hindamisel tuleb aruandekuupäeval veenduda, et varade eest saadav majanduslik kasu on vähemalt sama suur kui nende bilansiline maksumus ning kohustiste eest makstav tasu ühtib kohustise bilansilise maksumusega. Tulude ja kulude puhul tuleb veenduda, et ostu-müügitehingud on kajastatud õige perioodi kasumiaruandes. Näiteks kauba müük kajastatakse perioodis, mil olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved lähevad üle ostjale. Teenuste müük kajastatakse kasumiaruandes seevastu teenuse osutamise perioodil ning aruandekuupäeval nö pooleliolevate müügitehingute puhul lähtutakse üldjuhul valmidusastme meetodist, st teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse kasumiaruandes proportsionaalselt samades perioodides vastavalt teenuse valmidusastmele aruandekuupäeval.
Kolmandaks - rahavoogude aruande koostamine
Kui aastaaruanne sisaldab ka rahavoogude aruannet, tuleb kõik ettevõtte rahalised tehingud vastavalt sisule ja tegevuse spetsiifikale jagada kolme kategooriasse: äritegevuse, finantseerimistegevuse ja investeerimistegevuse rahavood. Kahe viimase kategooria puhul on nõutud otsemeetodi kasutamine, st et iga rahavoogude aruandes esitatud näitaja peab olema kokku viidav perioodil aset leidnud rahalise liikumisega. Äritegevuse rahavood võivad olla esitatud kas otse- või kaudmeetodil ning oluline on rõhutada, et sõltumata meetodist on lõpptulemus, st äritegevuse rahavood kokku, täpselt samasugune.
Neljandaks - aastaaruande esitusviis ja lisade koostamine
Aastaaruande esitusviisi puhul tuleb lähtuda põhiaruannete ja lisade kohta sätestatud nõuetest, mis on Eesti finantsaruandluse standardis ära toodud raamatupidamise seaduses ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites (peamiselt RTJ 1, RTJ 2 ja RTJ 15). Tavaettevõtte puhul on valikuvõimalus kasumiaruande koostamisel, st on võimalik lähtuda kas skeemist 1 (kulude olemusel põhinev kasumiaruanne) või skeemist 2 (kulude funktsioonil põhinev kasumiaruanne). Jällegi on sõltumata skeemist lõpptulemus, st aruandeperioodi kasum või kahjum, täpselt samasugune. Lisade koostamisel on oluline rõhutada, et aruande tarbijate jaoks olulise info esitamine on nõutud ka siis, kui see ei ole otseselt sätestatud ühegi juhendi poolt.
Allikas: BDO Eesti
