Omanike keskliit juhib Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) tähelepanu kõnniteede ebakvaliteetsele koristamisele ning ebaõiglusele kehtiva süsteemi tingimustes.

"Täna on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Paljud koduomanikud, peaasjalikult vanemad inimesed, puudega inimesed, terviseriketega inimesed, aga ka töökohustusi täitvad inimesed, ei ole võimelised sellist kohustust nõuetekohaselt täitma. Tegemist on raske füüsilise tööga, mida oleks sageli lihtsam teha eritehnikat kasutades. Kui sadu jätkub, siis peab omanik teed hooldama pidevalt ja tööinimesed peaks ennast töölt vabaks võtma," seisab ELVL-ile saadetud pöördumises, millele on alla kirjutanud omanike liidu juhataja Andry Krass.

Ta toonitas, et senise kõnniteede hooldusega pole rahul olnud ka kommunaalpoliitikud ise ja riigikogus on menetluses mitu eelnõud koduomanike vabastamiseks kõnniteede hooldamise kohustusest. Eelnõude vastuvõtmine on tema sõnul jäänud venima rahastusküsimuste tõttu. Koduomanike hinnangul on aga tegemist pigem otsitud põhjusega.

Olukorras, kus näiteks Tallinna linnaeelarve kasvab 2023. aastal üle 6,2 protsendi 66 miljoni euro võrra ning Tartus tervelt 12 protsenti ja pidevalt koostatakse lisaeelarveid, on küsimus prioriteetides,

märkis omanike esindaja.

Ta lisas, et omavalitsuste tulud kasvavad 2024. aastal ka uue maamaksu arvestuse tõttu.

"Eestis on võrreldes eelmise maa maksustamishinna määramisega maa hind kasvanud keskmiselt kaheksa korda ning ka omavalitsuste eelarvesse hakkab oluliselt rohkem maamaksu laekuma. Kuigi maamaksu tõus on omaniku jaoks aastas piiratud 10 protsendiga, siis lähiaastate perspektiivis omavalitsuste maamaksutulud siiski vähemalt kahekordistuvad. Tallinna praegune maamaksu laekumine on 25 miljonit aastas ja Tartul 2 miljonit aastas, maksimaalsete määrade juures on vastavad numbrid 50 miljonit ja 6 miljonit eurot. Lisaks suurendab maamaksu laekumist see, et edaspidi toimub maade hindamine korraliselt iga nelja aasta tagant," osutas liidu juhataja.

Krassi sõnul peaks KOV-ide tulud kasvama lisaks maksubaasi laienemisele ka jooksvate tulude kasvu arvel. "Maja- ja korteriomanikud on valdavalt omavalitsuse residendid, kiirelt tõusnud palganumbrite juures kasvab oluliselt ka omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks," tõi ta välja.

Eeltoodut arvesse võttes leiab Eesti Omanike Keskliit, et on igati õigustatud, kui kõnniteede korrashoiu kohustus läheks eraomanikelt üle omavalitsustele. "Eraomanike suurem maksustamine omavalitsuste kasuks annab igati moraalse õigustuse eraomanike vabastamiseks võõra vara korrashoiukohustusest. Kui omavalitsused leiavad, et nad vajavad nende kohustuste ülevõtmiseks ajutist või alalist riigi tuge, siis palume päevakorda võtta ja seda lisafinantseerimist arutada riigi ja omavalitsuste vaheliste eelarveläbirääkimistel riigieelarve strateegia ja 2024. aasta riigieelarve osas," võttis liidu juhataja kokku.

Samuti viitas Krass ELVL-i poolt 2022. aastal riigikogu majanduskomisjonile esitatud küsitluse tulemustele, mille kohaselt 64 protsenti omavalitsustest hooldab oma kõnniteid valdavalt juba praegu ise.