Eeldusel, et ettevõtte majandusaasta kestab 01.01.–31.12.2019, on aruande äriregistrile esitamise tähtaeg 30.06.2020.

Majandusaasta aruande koostamise protsess ja esitamise etapid

Majandusaasta aruande koostamist ei tasu kindlasti jätta viimaseks hetkeks, vaid selle tegemisega tasub alustada juba aasta alguses. Soovitan koos oma raamatupidajaga läbi mõelda majandusaasta aruande koostamise ajakava, et vajalikud tegevused ja kontrollprotseduurid oleksid õigeaegselt tehtud.

Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab järgmisi tegevusi:

• raamatupidamise aastaaruande koostamine
• tegevusaruande koostamine (kui nõutud)
• majandusaasta aruande heakskiitmine
• audiitorkontroll (kui see on seadusega ette nähtud või kui juhtkond soovib audiitorkontrolli)
• äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine
• majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks

Majandusaasta aruandele esitatavad nõuded sõltuvad ettevõtja suurusest

Raamatupidamise seaduse kohaselt jagunevad ettevõtted bilansipäeva näitajate ja avaliku huvi määra alusel erinevatesse kategooriatesse: mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja (vastavalt jagunevad ka konsolideerimisgrupid väikeseks, keskmise suurusega ja suureks konsolideerimisgrupiks). Nendele kategooriatele vastavalt on kehtestatud Eesti finantsaruandluse standarditega ka erinevad nõuded koostatavale majandusaasta aruandele (vt täpsemalt RTJ 15).

Oluline on meeles pidada, et kui äriühing lakkab täitmast vastava äriühingu rühmale seatud kriteeriume, mõjutab see äriühingu majandusaasta aruande koostamist käsitlevate erisätete kohaldumise lõppemist üksnes juhul, kui äriühing ei täida nimetatud kriteeriume kahel järjestikusel bilansipäeval.

Aruannete koostamise tingimused kategooriate kaupa

Täismahus aastaaruande koostamine on kohustuslik ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

* Väiksema kategooria ettevõtja võib alati raamatupidamist korraldada ja majandusaasta aruannet esitada vastavalt suurema kategooria ettevõttele kehtivatele nõuetele.

Millist infot ootab aastaaruande koostamiseks raamatupidaja?

Tegevusaruanne

Ettevõtte juhatuse liikmetel (v.a mikroettevõtjad) on kohustus koostada aastaaruande jaoks tegevusaruanne. Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Samuti olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

Tegevusaruande koostamine on kindlasti juhtkonna, mitte raamatupidaja kohustus.

Mida tuleb kirjeldada tegevusaruandes?

• peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe
• olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ja lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid
• olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel
• aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi

Auditeeritaval ettevõttel on lisaks kohustus kirjeldada järgmisi aspekte:

• tegevuskeskkonna üldist arengut ja selle mõju majandustulemustele
• äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust
• tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid
• majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske
• peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat

Omakapital

Enne aastaaruande koostamist tuleb jälgida, et ettevõtte omakapital vastaks äriseadustikus toodud nõuetele ja ei oleks negatiivne. Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.

Kassa ja pangakontod

Nii kassa kui ka pangasaldod tuleb bilansipäeva seisuga inventeerida. Kui tegemist on auditeeritava ettevõttega, tellige aegsasti pankadest kinnituskirjad. Sularahakassa olemasolul tuleb teha ja dokumenteerida kassa inventuur.

Nõuded ostjate vastu

Varud

Inventeerige varud bilansipäeva seisuga või bilansipäevale võimalikult lähedal oleva kuupäeva seisuga ning koostage inventuuri akt. Varude inventuuri käigus tuleb maha kanda kasutuskõlbmatud varud ja teha vajalikud allahindlused artiklite osas, mille bilansiline väärtus jääb alla selle neto realiseerimisväärtuse.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Põhivara inventuur tuleks teha bilansipäeva seisuga ja vormistada inventuuri akt. Inventuuri käigus tuleks kindlasti hinnata varade kasutust, üle vaadata amortisatsioonimäärad ja vajadusel teha põhivarade mahakandmised.

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse

Vaadake üle investeeringute nimekiri ning esitage raamatupidajale tütar- ja sidusettevõtete majandusaasta aruanded. Soetusmaksumuses kajastatud investeeringute puhul tuleks hinnata nende väärtuse adekvaatsust bilansis.

Kinnisvarainvesteeringud

Õiglases väärtuses kajastatud kinnisvarainvesteeringute kohta esitage raamatupidajale õiglase väärtuse hinnang. Soetusmaksumuses kajastatud kinnisvarainvesteeringute puhul vaadake üle sarnaselt põhivaraga varade väärtused ja kasulikud eluead.

Laenud

Nii antud kui ka saadud laenude saldod tuleks inventeerida ja veenduda, et intressid oleks korrektselt vastavalt lepingutele kajastatud. Välja antud laenude puhul tuleks samuti hinnata bilansilise väärtuse adekvaatsust. Veenduge, et olete esitanud laenulepingud ka raamatupidajale.

Kohustused

Kohustuste osas tuleb eelkõige veenduda, et ei eksisteeriks kajastamata kohustusi. Vajadusel tuleks kinnitada saldo ka hankijatega (nt kui teine osapool pole teile ise saldokinnitust saatnud).

Samuti tuleks hinnata eraldiste moodustamise vajadust bilansipäeva seisuga, nt garantiieraldised, koondamistasud, boonused juhatusele või töötajatele aruandeaastal tehtud töö eest, eraldised ettevõtte jaoks kahjuliku lepingu või kohtuvaidluste suhtes vms. Kui on vaja eraldised moodustada, vormistage selle kohta kindlasti kirjalik juhatuse otsus.

Bilansivälised varad ja kohustused

Raamatupidajat on oluline informeerida kõikidest potentsiaalsetest varadest/kohustustest, mis küll bilansis ei kajastu, kuid mille kohta peaks raamatupidamise aastaaruandes informatsiooni avalikustama (käimasolevad kohtuprotsessid, juhatuse liikme lepingu lõpetamisega kaasnev kompensatsioon jms).

Tehingud seotud osapooltega

Kuna raamatupidamise aastaaruande lisades tuleb avalikustada informatsioon seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta, siis tuleks esitada raamatupidajale seotud osapoolte nimekiri ning ülevaade nendega tehtud tehingutest.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidajat on oluline teavitada ka kõigist olulistest bilansipäevajärgsetest sündmustest, mis avaldavad mõju raamatupidamise aastaaruandes esitatud informatsioonile. Nt kohtuvaidlused, vaidlused klientidega/hankijatega oluliste tulude ja kulude osas, ühinemis- ja jagunemisplaanid, aset leidnud olulised pettused või selgunud seaduserikkumised, oluliste otsustega nõukogu ja aktsionäride/osanike koosolekute protokollid.