Sotsiaalmaksu osa maksuaugust oli 18% ehk 101 mln eurot, teatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Tulumaks moodustas Eesti maksuaugust 13% ehk 72 mln eurot, kütuseaktsiis 5% ehk 26 mln eurot, tubakaaktsiis 25 mln eurot, pakendiaktsiis 14 mln eurot ning alkoholiaktsiis 9 mln eurot.
Eesti maksuauk on alates 2009. aastast järjepidevalt kasvanud. Kui 2009. aastal ulatus saamata jäänud maksutulu Maksu- ja Tolliameti hinnangul ca 332 mln euroni, siis aasta hiljem oli see näitaja juba 389 mln eurot. 2012. aastal oli Eesti maksuauk ca 450 mln eurot ehk 100 mln euro võrra väiksem kui 2013. aastal. Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud käibemaksuauk.
Euroopa Komisjon hindab igal aastal, milline on liikmesriikide käibemaksuauk. Selles võrdluses ei paista Eesti silma positiivses ega negatiivses mõttes. Uuringu kohaselt jäi Eestil 2012. aastal kogu käibemaksutulust saamata 14%, Euroopa Liidu keskmine oli 16%. Läti näitaja oli 34%, Leedul 36%, samas Soomel oli see näitaja vaid 5% ning Rootsil 7%.
Kui suur oli Eesti maksuauk 2014. aastal, seda pole veel teada. Loodetavasti edaspidi maksuauk ei kasva enam samas tempos, vaid pigem hakkab vähenema. Sellele peaks kaasa aitama eelmisel aastal käivitunud töötajate register kui ka käibedeklaratsiooni lisa kasutusele võtmine eelmise aasta lõpus.
