Riigikogu rahanduskomisjon vaatas neljapäeval läbi valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud huvigruppide pöördumised ja ettepanekud. Omapoolsed selgitused andsid rahandusministeeriumi esindajad.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ütles, et istungil vaadati läbi komisjonile kirjalikult laekunud ettepanekud, sest eelmisel neljapäeval komisjoni päevakorras olnud ja kokku lepitud kohtumine huvigruppidega jäi ära rahandusministrile läbikukkunud umbusaldusvalduse menetlemise tõttu täiskogus ning sellel töönädalal ei leitud huvigruppidega kohtumiseks ühiselt sobivaid aegu. Komisjoni esimees pidas oluliseks vaadata huvigruppide tõstatatud sisulised küsimused läbi enne eelnõu teist lugemist.

Ettepanekud eelnõu muutmiseks tegid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Maksumaksjate Liit ja MTÜ IFA-Eesti, mis on Rahvusvahelise Maksuõiguse Ühingu Eesti liikmeid koondav MTÜ.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile 14. juunil ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad jõudsid juuni alguses valitsuskoalitsiooni maksupaketi muudatustes kokkuleppele. Selle kohaselt jääb ära panditulumaksu kehtestamine, ent samal ajal piiratakse Eestis teenitud kasumi maksuvabalt väljaviimist. Rahanduskomisjon ja rahandusministeerium valmistavad ette vajalikud muudatused tulumaksuseaduses, mis jõustuvad tuleva aasta 1. jaanuaril.

Valitsus ei kehtesta ka pakendiaktsiisi, vaid analüüsib aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud.

Kokkuleppe kohaselt laienevad abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimalused, mis tähendab, et abikaasade õigus deklareerida ühiselt tulumaksuvaba miinimumi taastub senises mahus, milleks on 180 eurot kuus.

Loetletud muudatuste elluviimist kaetakse sotsiaalmaksu laekumise suurenemisega seoses toimetulekutoetuse reformiga, riigi avaliku pinna efektiivsema kasutamisega, maksuaugu vähendamisega Eestis teenitud kasumi efektiivsema maksustamise teel, riigi majanduskulude kolmeprotsendilise kärpimisega ning looduskaitsealuste maade ostmise mahu tõstmata jätmisega. Riigi majanduskulude kärbe ei puuduta põhiseaduslikke institutsioone ning kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalasid.