Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Rait Kiveste sõnul ületab seitsme kuu eelarve täitmine prognoosi, kuid eelarve täitmise tempo on sama, mis möödunud aastal. Maksutulu mõjutas juulis enim juriidilise isiku tulumaksu tempokas tasumise kasv.
Tööjõumaksude tasumist toetab Kiveste sõnul jätkuv palkade kasv, töökohad ei ole oluliselt vähenenud. Sotsiaalmaksu tasumine kasvas seitsme kuuga 6,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Riigieelarvesse laekuva füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutasid aasta esimeses pooles tulumaksutagastused, samuti jätkub inimeste tulude maksuvaba tulu vahemikust välja kasvamine.
Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas seitsme kuuga 10,5 protsenti. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on ministeeriumi teatel alates veebruarist pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumist suurendas juulis tulumaks krediidiasutuste jaotatud kasumilt, mis ulatus üle 62 miljoni euro. Esimese seitsme kuuga on pankadelt laekunud üle 116 miljoni euro tulumaksu jaotatud kasumilt, eelmisel aastal laekus samal ajal 8 miljonit eurot. Krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumine on seitsme kuuga kasvanud ligi 20 miljoni euro võrra.
"Ülejäänud erasektori ettevõtete tulumaks kasvas sama ajaga 37 miljonit eurot ja arvestades tuleva aasta maksumäära tõusu, võib aasta teises pooles oodata kasvu jätkumist võrreldes eelmise aastaga. Kuigi riigiettevõtted on aasta esimeses pooles tasunud vähem tulumaksu jaotatud kasumilt, peaks aasta lõpuks neilt laekuma üle kahe korra enam kui eelmisel aastal," märkis Kiveste.
Kõikide aktsiiside tasumine kasvas
Sündmusterohke juulikuu tõi kaasa kõikide aktsiiside tasumise kasvu. Aktsiiside tasumine suurenes juulis võrreldes eelmise aastaga, kasvu toetasid kõik aktsiisid.
"Sellel aastal esimest korda pöördus alkoholiaktsiisi tasumine juulis kasvule. Kuigi kange alkoholi deklareerimisi mõjutab seni varude realiseerimine, siis õlle deklareerimise suurenemine oli see, mis kergitas tasumiste taset eelmisest aastast kõrgemale. Tubakatoodete turg paistab endiselt silma laiapõhjalise langusega, kuid koguste vähenemine on olnud aktsiisitõusust väiksem ning seega tasumine püsib nii kuises kui ka kumulatiivses vaates veel kasvus," rääkis Kiveste.
Analüütiku sõnul suureneb aktsiisidest kõige kiiremini kütuseaktsiisi tasumine ning seda toetab eelkõige diislikütuse deklareerimise suurenemine. Mootorikütuste nii deklareerimine kui ka müük on olnud sellel aastal üle kolme protsendi suurem eelmisest aastast. Märkimisväärse kasvu on teinud diislikütuse hulgimüük, mis eelmisel aastal vähenes oluliselt, samas kahe aasta tagust taset pole veel hulgimüük saavutanud. Diislikütuse mõnevõrra parem seis tuleneb ka veondussektori veidi paranenud kindlustundest ja nõudluskeskkonnast.
Ettevõtete kogukäive taas tõusuteel
Käibemaksu tasumise kasv juulis kiirenes nõrgenenud võrdlustaseme tõttu. Juulikuu käibemaksu tasumise kasv kiirenes kahekohaliseks, kuna mullu samal ajal maksutulu aastases võrdluses vähenes, seades võrdlustaseme madalale. Juulis paraku olulist muutust tarbijate kindlustundes ei toimunud: see on endiselt madal ja võtab tarbimiselt hoogu maha. Sellest tulenevalt langes jaekaubanduse müük mahuliselt ka juulikuus, kuigi langus on taandunud mõnele protsendile.
"Teisalt kiireneb majapidamiste hoiuste kasv, mille maht kasvab ka palgafondi suhtes. Kaubandusettevõtete kindlustunne ei näita Euroopa Komisjoni indikaatorite põhjal veel märkimisväärseid paranemise märke. Sealjuures toovad ettevõtted välja peamise piirava tegurina ebapiisava nõudluse, mistõttu on nii müük kui ka käibemaksu tasumise tempo tagasihoidlikum," nentis Kiveste.
Analüütiku sõnul on kogukäivete pildis siiski märgata õrna positiivset nooti ehk juulis pöördus ettevõtete kogukäive taas tõusule ning tegevusalade üleselt on olukord eelmise kuuga võrreldes paranenud. Tegevusaladest vedas käibemaksu tasumise tõusu juulis kaubandus, sealhulgas mootorsõidukite müük, samas kui kinnisvaraalane tegevus pidurdas seda. Eelmisel aastal samal ajal katsuti ära languse põhi, millelt on suund ülespoole.
Eesti tarbija hinnatundlikkust peegeldab Kiveste sõnul piiriülese e-teenuste ja kaubanduse jõuline kasv nii juulis kui ka tänavu seitsme kuuga kokku. "Seda ilmestab piiriüleselt laekuva käibemaksu osakaalu tõus mulluselt viielt protsendilt tänavu seitsme protsendile kogu käibemaksu tulus. Vastavad piiriülese e-kaubandusega seotud käibemaksu laekumised on tänavu seitsme kuuga kokku kerkinud kolmandiku võrra mullusega võrreldes. Turule on lisandunud uusi platvorme ja müüjaid, mistõttu ka konkurents turul kasvab, võimaldades tarbija jaoks veel soodsamaid hindu," tõi ta välja.
Lisaks toetab käibemaksu laekumist aasta alguses jõustunud e-kaubandust puudutav muudatus, millega makseteenuse osutajal on kohustus esitada andmed piiriülese makse saaja kohta. Muudatus aitab analüütiku hinnangul korrastada e-kaubanduse turgu ning vähendada käibemaksupettusi.
"Praegustes jahedates majandusoludes on ettevõtete käibemaksu võlg suurenenud nii kuises võrdluses kui ka eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Käibemaksu võlg ulatus sügiskuu alguses 174 miljoni euroni, mis on kuus protsenti enam kui mullu samal ajal. Ühtlasi moodustab see maksude koguvõlast suurima osa ehk 55 protsenti," märkis Kiveste.
