Maris Lauri juhtis rahandusministeeriumi täna avaldatud riigieelarve prognoosi taustal tähelepanu sellele, et Eesti üheks tunnuseks alates taasiseseisvumisest on olnud vastutustundlik eelarvepoliitika, millest praegune valitsus on loobunud.
„Isegi peale kuue uue maksu kehtestamist planeerib valitsus järgmiseks aastaks riigieelarves 400 miljoni euro suurust puudujääki, mis kaetakse maksutõusude ja varasematel aastatel kogutud reservidega. Riigieelarve miinus on seega suurem kui majanduskriisi ajal 2008. ja 2009. aastal,“ lausus endine rahandusminister.
Valitsus hindab veel jõustamata maksutõusude – automaksud, suhkrumaks, panditulumaks, pakendimaks, pangamaks, aktsiisid – tuluks 214 miljonit eurot, mis pole majandusanalüütiku hinnangul realistlik.
Lauri tõi välja, et 2018. aastal ootab riik tänavusega võrreldes alkoholiaktsiisist üle 100 miljoni euro võrra rohkem ja kütuselt 33 miljoni euro võrra enam. Ettevõtete tulumaksust tahab riik tulu saada 105 miljonit eurot rohkem.
„Majandus kasvab ja sellega koos üldjuhul ka maksulaekumised, kuid need prognoosid on ulmelised ja kajastavad soovunelmaid olukorras, kus võib tulla veel uusi makse ja maksutõuse. Maksukoormus kasvab 2018. aastal kõigi aegade rekordtasemele 35,8% juba enne uusi maksusid, sellele lisandub veel umbes 1% maksutõusu,“ lisas riigikogu liige.
