Juunikuust alates saab iga ettevõtte juht MTA e-teenusest „Maksukäitumise hinnangud“ järele vaadata, millisena tema ettevõte MTA silmis paistab. Kokku on MTA hinnangud andnud ligi 162 000 ettevõttele, kellest 65% puhul on kõik maksuasjad MTA silmis korras ja nende hinnangud on „rohelised“. „Kollased“ ehk mõningate puudustega oma maksuasjades on 14% ettevõtetest ja viiendikul on juba tõsiseid puudujääke ning nemad on MTA teravdatud tähelepanu all.
Kõige levinum põhjus, miks maksukäitumise hinnangud on ettevõttel „punases“, on ümbrikupalga risk – see puudutab 15 700 ettevõtet ehk ligi kümnendikku äriühingutest. Ümbrikupalga risk tähendab MTA silmis seda, et ettevõtte keskmine töötasu on viimase 12 kuu andmete põhjal olnud madalam kui keskmine töötasu samadel ametikohtadel.
MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul on ümbrikupalk jätkuvalt MTA fookuses ning riskiga ettevõtted kõrge tähelepanu all.
Esimese sammuna saabki ettevõte ise maksukäitumise hinnangutest vaadata, kas tema on MTA silmis sellel teemal maksuriskiga või mitte. Kutsume ka ise ettevõtteid, kelle puhul riski näeme, nõustamisele – ca kolmandik ettevõtetest on pärast seda edaspidi oma maksukäitumist muutnud ja hakanud rohkem tööjõumakse deklareerima. Ja loomulikult teeme ka ettevõtetes koha peal vaatlusi ja kontrolle, see on meie igapäevatöö,
selgitas Õun.
Kevadine eriolukord riigis oluliselt MTA järelevalve tegevust ei mõjutanud ning kontrollide hulk on aasta kokkuvõttes võrreldav varasemate aastatega. „Ehk et risk musta tööjõu kasutamisel vahele jääda on endiselt suur,“ lisas Õun.
Alates eriolukorra lõpust mais 2020 on MTA ametnikud kontrollinud 2372 ettevõtet kokku 5043 töötajaga ning tuvastanud 256 töötamise registris registreerimata töötajat, kes said oma töötasu täies mahus „mustalt“. See tähendab, et registreerimata oli 5,1% kontrollitud töötajatest. Võrdluseks – 2019. aastal oli see osakaal 5,9% ja 2018. aastal 6,6%.
„See, et koroona ja eriolukord ei ole Eestis musta tööjõu osakaalu kasvatanud, on hea uudis“ kommenteeris Õun. „Ettevõtted ja ka töötajad kogesid kevadises kriisiolukorras selgelt, et raskel ajal saab riigilt tuge see, kes on olnud hea maksumaksja. Töötasu mustalt maksmine või vastu võtmine võib hiljem väga valusalt kätte tasuda. Lisaks tasub töötajatel ka meeles pidada, et teadlikult vastu võetud ümbrikupalga puhul on MTA-l võimalik tasumata jäänud tulumaks välja nõuda ka töötajalt.“
Valdkondadest paistavad musta tööjõu kasutamise poolest jätkuvalt silma jaekaubandus, majutus ja ehitus. Koguni kümnendik registreerimata töötajatest avastati jaekaubandusettevõtetes, 9% majutuses ja 5% ehituses.
Osalise või täieliku ümbrikupalga maksmise tõttu jääb Eesti riigil aastas saamata ligi 134 miljonit eurot maksutulu.
MTA e-teenuse „Maksukäitumise hinnangud“ kaudu näeb ettevõtja, millisena tema ettevõte MTA jaoks paistab ning kas MTA hinnangul on tema esitatud andmetes puudujääke. Teenuses antakse puuduste parandamiseks ka konkreetsed juhtnöörid
Enam levinud põhjused, miks ettevõte on maksukäitumise hinnangutes „punane“
Lisaks ümbrikupalga riskile on enam levinud põhjused, miks ettevõtte maksukäitumine „punases“ paistab, näiteks järgmised:
- 9500 ettevõttel on ajatamata maksuvõlg
- 9400 ettevõtte autolt ei tasuta erisoodustusmaksu, samas ei ole auto Maanteeametis registreeritud kui vaid ametisõitudeks kasutatav sõiduvahend
- 7300 ettevõtet ei ole käibemaksudeklaratsioonis nimetanud ostu tehingupartnereid
- 4700 ettevõttel on registreeritud auto või mitu, aga pole ametlikult ühtegi töötajat, kes neid autosid kasutaks
- 3900 ettevõtet on küll registreerinud töölepingu alusel töötava inimese töötamise registris, kuid ei ole tasunud tema palgalt tööjõumakse (kui töölepinguga töötavale inimesele väljamakseid tehtud ei ole, tuleb temalt siiski tasuda minimaalset kohustuslikku sotsiaalmaksu)
- 3900 ettevõtte puhul on probleemiks vastutava isiku ehk juhatuse liikme maksuvõlg
- 3800 ei ole tähtajaks esitanud käibemaksudeklaratsiooni
