Nimelt tegi Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet rahandusministeeriumile ettepaneku vähendada raamatutele, ajakirjadele ja ajalehtedele kehtivat 9-protsendist käibemaksumäära 5 protsendile, kuna Eesti kirjandus- ja kirjastamisvaldkond vajab muutunud oludes toetust, et tagasi hoida hinnasurvet, mis tuleneb trükinduse kulude, sealhulgas elektrihinna kallinemisest.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kirjutas liidule saadetud vastuskirjas, et rahandusministeerium ei toeta lisaks 9-protsendilisele vähendatud käibemaksumäärale 5-protsendise maksumäära kehtestamist, et kompenseerida teatud sektorile lisaks olemasolevast vähendatud maksumäärast tulenevast soodustusest veel täiendavalt praegusest olukorrast tulenevalt kulude kasvu.
Seejuures soovitab rahandusministeerium liidul sektori täiendava toetuse vajaduse küsimuses pöörduda kultuuriministeeriumi poole ja koostöös kultuuriministeeriumiga analüüsida selleks võimalikke meetmeid, sealhulgas näiteks teatud tegevuse rahastamiseks ettepaneku tegemist 2023–2016 riigieelarve strateegiasse.
Eestis kehtib vähendatud käibemaksumäär 9 protsenti. Alates 2009. aasta 1. jaanuarist muudeti käibemaksuseadust, millega tõsteti vähendatud käibemaksumäär 5 protsendilt 9 protsendini ning samas vähendati oluliselt käibemaksusoodustusega kaupade ja teenuste loetelu.
Raamatutele, ajakirjadele ja ajalehtedel maksusoodustus säilis ja seda laiendati alates 2020. aasta 1. maist ka elektroonilistele väljaannetele. Seega vähendatud maksumääraga on maksustatud kõik väljaanded sõltumata nende väljaandmise vormist.
