"Maksu- ja tolliameti hinnangul on lühiajaliselt Lätis käijad sealt Eestisse õlut viie kuuga toonud suurusjärgus pool miljonit liitrit mullusest enam. See moodustab õlle kogutarbimisest Eestis väga väikese osa," ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna esindaja Siiri Suutre BNS-ile. "Tänavu esimesel poolaastal on Lätist Eestisse toodud hinnanguliselt kuni 2 miljonit liitrit õlut," lisas Suutre.
Seda positsiooni toetab ka Läti statistika. Kuivõrd piirikaubanduses ostetav alkohol peab kajastuma Läti maksulaekumistes, siis käesoleva aasta piirikaubanduse kasv miljonite liitriteni peaks sealt ka näha olema. Aga ei ole.
Läti maksuamet teatas möödunud nädalal, et esimese viie kuuga on Lätis tarbimisse ehk jaemüüki lubatud 59,9 miljonit liitrit õlut ehk 0,6 protsenti rohkem kui aasta varem samal perioodil.
25. juulil avaldatud arvutusi teha aidanud Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk seda anomaaliat selgitada otseselt ei osanud. Ta vaid märkis, et äkki juuni toob muutuse, kuid samas möönis, et ei ole realistlik eeldada, et juunis piirikaubandus plahvatuslikult kasvanud oleks.
Eesti Toiduainetööstuse Liit teatas teisipäeval oma arvutustest, mille alusel on käesoleva poole aasta jooksul Eestisse toodud 9,7 miljonit liitrit alkoholi, millest 7,1 miljonit liitrit on õlu.
Käesoleva aasta kokkuvõttes eeldas liit, et piirikaubanduse käigus sisse toodud alkohol võiks moodustada 17 protsenti kogutarbimisest, kasvades järgmiseks aastaks 48 protsendile. Millest sellised eeldused, liit otseselt lahti ei selgitanud.
Samas arvutuses tõi liit ka välja kui palju võiks nende hinnangul Eesti piirikaubandusest maksuraha kaotada.
"Eesti Vabariigil jääb käesoleval aastal kokku saamata hinnanguliselt 68 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu ning 2018. aasta prognoositav saamata jääv maksutulu ulatub juba 150 – 170 miljoni euroni aastas, millega saaks kolme aasta jooksul valmis ehitada neljarealise Tallinn-Tartu maantee," teatas liit.
Tegemist on eksitava statistikaga, sest tegelikult liidu arvutustest tuleneb, et kui nende eeldused paika peavad, kaotaks Eesti käesoleval aastal eelarvelaekumistest 22 miljonit eurot ja tuleval aastal 22,6 miljonit eurot. See on kokku 44,6 miljonit eurot, mis on kaugel Liidu esile tõstetud numbritest.
Rahandusministeeriumi hinnangul vähendab piirikaubandus maksulaekumist käesoleval aastal 22 miljoni võrra, kuid riigieelarve laekumine suureneb aktsiisitõusude mõjul siiski 25 miljoni euro võrra. Ehk siis kui toiduliidu hinnangul vähendavad aktsiisitõusud riigieelarve laekumist käesoleval aastal 22 miljoni võrra, siis rahandusministeeriumi hinnangul see hoopiski kasvab 25 miljoni võrra.
