"Kokku andis laenu 144 ettevõtet summas 113 miljonit eurot ja 81 ettevõttele tagastati 85 miljonit eurot. See tähendab, et summeerituna Eesti ettevõtted andsid 28 miljoni euro ulatuses laene," ütles MTA kapitali töögrupi juhtiv maksuaudiitor Madis Laas BNS-ile.
Ta märkis, et sarnaselt eelmisele perioodile võib laenu andmise vähenemine olla selgitatav koroonakriisi mõjudega, kuna Eesti ettevõtted on tõenäoliselt pidanud kasutama rohkem likviidsuspuhvreid.
Kui selle aasta esimeses kvartalis deklareeriti laenu andmist 28 miljoni euro ulatuses, siis 2020. aasta esimene kvartal anti laenu 69 miljoni ulatuses ja 2019. aasta esimeses kvartalis 24 miljoni ulatuses,
tõi maksuaudiitor välja.
Tema sõnul on laenu andmise vähenemine tõenäoliselt selgitatav ka hooajalisusega esimeses kvartalis, sest ilma üksikute suurte laenuandmisteta antakse keskmiselt kvartalis laenu 87 miljoni euro ulatuses, millest tulenevalt on esimeses kvartalis tavaliselt deklareeritud oluliselt väiksemas mahus laenu andmisi.
Riigikogu võttis 2017. aasta juunis vastu tulumaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega muuhulgas täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda.
Seadusele lisatud maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et maksu- ja tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega.
Kui emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Seaduse kontsernisiseseid laene puudutav säte jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril.
