"Sarnaselt esimesele kvartalile mõjutavad 2022. aasta teises kvartalis laenu andmise ja tagastamise statistikat tugevasti üksikud suured tegijad. Kui esimeses kvartalis andsid Eesti ettevõtted laenu 2,4 miljardit eurot, siis teises kvartalis tagastati Eesti ettevõtetele laene 2,2 miljardi euro ulatuses. Teises kvartalis deklareeris laenude andmist 144 ettevõtet ja laenu tagastati 109 ettevõttele," kommenteeris Laas BNS-ile.
Jättes üksikud suuremad tegijad statistikast välja, andsid Eesti ettevõtted MTA andmetel laenu 57 miljoni euro ulatuses. Kui viimastel andmetel anti eelmises kvartalis laene 124 miljoni euro ulatuses ja eelmise aasta samas kvartalis 383 miljoni euro ulatuses, siis teist kvartalit võib Laasi sõnul pidada mahult pigem väikeseks.
"Jällegi jättes üksikud suured mõjutajad välja, on tegemist üldse laenu andmise poolest tagant poolt kolmanda summaga kvartalis, mis täiendavalt illustreerib, et tegemist on pigem väikese summaga. Varasemast väiksema mahu taga on ilmselt mitmeid tegureid. Ilmselt omab teatud mõju Ukraina sõda, mis andis löögi ka Eesti ettevõtete poolt laenu andmisele," selgitas Laas.
Samas suurendas sõda ka juba varasemalt kestnud tarneraskusi, mis maksuaudiitori sõnul avaldab mõju rahavoogude juhtimisele ja seeläbi omab mõju ka laenu andmisele või nende tagastamistele. "Lisaks võib arvata, et Eestis eksisteeriv euroala üks kõrgemaid inflatsioone võis osadele ettevõtetele tekitada täiendavaid kulutusi, mis omakorda vähendab vaba raha puhvreid, mida välja laenata," tõdes ta.
Laenude andmise deklareerimine on oluliseks sisendiks laenudega seotud maksukäsitluse tõlgendamise. Kahjuks esitatakse vastav deklaratsioonivorm Laasi sõnul tihti hilinemisega või jäetakse sootuks esitamata, mistõttu maksu- ja tolliameti koostatav statistika hiljem muutub. Lähiajal plaanib amet sellele ka nende ettevõtjate tähelepanu juhtida, kes vormi esitamise kohustust pole korrektselt täinud.
