Võrreldes aastataguse ajaga tõusis kontrollide arv 140 võrra ja juurde määratud maksude summa 4 miljoni euro võrra, teatas MTA.

Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti 2281 ettevõtte juhiga, pärast mida parandas kolmandik ettevõtetest oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas oluliselt.

Maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul on ümbrikupalgad jätkuvalt MTA fookuses ning seda ei ole muutnud ka koroonaviirusest tingitud olukord. "Kontrollide arvu ei ole me vähendanud ning ümbrikupalga maksmise korral on MTA tähelepanu alla sattumise tõenäosus endiselt kõrge," ütles Õun.

Silmas tasub pidada, et ümbrikupalga maksmisel on alati kaks osapoolt –  tööandja ja töötaja. MTA lähtub oma kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise küsinud, siis võib MTA töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu välja nõuda ka töötajalt,

märkis Õun.

Ta lisas, et samuti näitasid ilmekalt nii kevadine eriolukord kui ka praegune periood, et raskel ajal on lootust riigilt toetusi saada neil, kes on olnud eeskujulikud maksumaksjad.

Üheks oluliseks suunaks ümbrikupalga vastases võitluses on ehituse riigihanked ja see, et riik ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid – seepärast korraldab MTA regulaarselt kontrolle ka riigihangete objektidel.

Kõige enam kontrolle viis MTA eelmisel aastal läbi ehitussektoris, kus kontrollitud 1999 töötajast oli registreerimata 93 inimest ehk ligi viis protsenti.

Transpordisektoris kontrollitud 1552 töötajast oli registreerimata 29 inimest, metsanduse 236 töötajast 11, jaekaubanduse 173 töötajast 18, hulgikaubanduse 270 töötajast kaheksa ning toitlustuse 167 töötajast olid kolm inimest registreerimata.

Kontrollide käigus avastatud registreerimata töötajate osakaal oli mullu suurim Järvamaal – 9 protsenti. Järgnesid Viljandimaa 8 protsendiga ning Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla maakond 7 protsendiga.

Ümbrikupalgad on MTA teatel jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt kaotab riik aastas nii-öelda mustalt tasutud töötasu tõttu ligi 134 miljonit eurot maksuraha. See kajastub ka maksukäitumise hinnangutes – peamine põhjus, miks ettevõtte hinnangud on nii-öelda punases, on MTA teatel just ümbrikupalga risk.

Olukord on MTA teatel siiski paranemas – kui 2019. aastal maksis MTA hinnangul ümbrikupalka neljandik ettevõtetest, siis 2020. aastal oli see vähenenud 23 protsendile. Ümbrikupalka saavate töötajate osakaal on vähenenud 8,3 protsendilt 7,2 protsendile.