"Seoses riigikohtu otsusega töösuhte varjamise teemal on oktoobrist detsembrini lisandunud 157 uut töötasu või juhatuse liikme tasu saajat, kellest pooled on lisandunud MTA nõustamistegevuse tulemusel," ütles maksu- ja tolliameti avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits BNS-ile.
Laurits märkis, et lisandunud 157 isikult on tööjõumakse tasutud viimase kolme kuu jooksul ligikaudu 210 000 eurot. "Paljud ettevõtted on seega oma senise korralduse üle vaadanud ja väärivad selle eest tunnustust," rääkis Laurits.
Ta kinnitas, et amet suhtleb järk-järgult edasi nende ettevõtetega, mille puhul amet näeb, et majandusnäitajaid ja kriteeriume arvesse võttes võib olla vajadus koos veenduda, et maksuasjad on korras. "Suurem osa maksudest laekub vabatahtlikult ning seda tahet püüame ka hoida ja luua usaldusväärse suhtlemise kaudu," ütles Laurits.
Samas rõhutas ta, et juhtumite puhul, kus soovitakse leida uusi nii-öelda piiripealseid juhtumeid ja jätta sellega ülejäänud ettevõtted ebavõrdsesse seisu, plaanib amet selgitada välja ka võimaliku kontrolli vajaduse.
MTA teatas möödunud aasta oktoobri keskel, et kavatseb lähiajal võtta ühendust tegeliku töösuhte varjamise kahtlusega ettevõtetega ja neid nõustada, kuidas oma tegevus seadustega kooskõlla viia; maksekäitumist mitte muutvate ettevõtete osas plaanis amet alustada maksukontrolli.
Amet pakub ettevõtetele nõustamist, kuidas oma edasine tegevus seadustega kooskõlla viia ja on avaldanud oma kodulehel ka vastava materjali, millest juhindudes ei ole tõenäoline tegeliku töösuhte varjamisega seoses kontrolli alla sattuda.
Tegeliku töösuhte varjamine (varem tuntud ka OÜ-tamise nime all) on näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest.
