Kohtuasja peamiseks vaidlusküsimuseks oli, kas Maksu- ja Tolliamet võis käibemaksu arvestamise õigsuse kontrollimise eesmärgil nõuda kaebajalt andmeid maksustamisperioodi kohta, mille puhul ei ole seadusest tulenev käibemaksu deklareerimise ja tasumise tähtpäev veel saabunud.
Riigikohus leidis, et vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti korraldus piirab küll kaebaja ettevõtlusvabadust, koormates teda täiendavalt tõendite esitamise kohustusega, kuid seda on tehtud kohasel õiguslikul alusel. Samas märkis kolleegium, et ei piisa vaid õiguslikust alusest, teabe nõudmine sellise kontrollimenetluse raames peab olema ka veenvalt põhjendatud ning saab toimuda vaid erandina.
Nimelt sätestab maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 esimene lause, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Proportsionaalsuse põhimõte näeb ette, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, jälgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse.
Maksuhaldur võib nõuda teavet enne maksudeklaratsiooni esitamist vaid siis, kui see on alanud maksumenetluses maksude arvestuse ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalik.
Kolleegium rahuldas Unico Gold OÜ kassatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a otsuse haldusasjas nr 3-12-2318. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2013. a otsuse resolutsioon samas asjas. Halduskohtu otsuse põhjendused asendatakse Riigikohtu otsuse põhjendustega.
Riigikohtu otsust saab täpsemalt näha siin.
